Töötajate vaimse tervise toetamine virtuaalses keskkonnas

Kaugtöö levik on toonud kaasa mitmeid uusi väljakutseid, eriti seoses töötajate vaimse tervisega. Isolatsioon võib tekitada tunde, et töötajad on lahutatud oma kolleegidest ja organisatsioonist ning see võib viia üksinduseni ja stressini. Lisaks võib virtuaalne töökeskkond suurendada töötajate stressitaset, kuna töö- ja eraelu piirid võivad hägustuda ning tekib surve olla pidevalt kättesaadav ja tööle pühendunud.

Töötajate vaimse tervise toetamiseks on oluline mõista neid konkreetseid väljakutseid, millega kaugtöötajad silmitsi seisavad. See hõlmab lahendusi, mis aitavad leevendada isolatsiooni tunnet, edendavad positiivset meeskonnadünaamikat virtuaalses keskkonnas, soodustavad töö- ja eraelu tasakaalu ning kasutavad tehnoloogiat vaimse tervise toetamiseks. Hiljutised teadusuuringud* on tuvastanud mitmeid soovitusi ja meetmeid, mida organisatsioonid saavad rakendada, et tagada kaugtöötajate heaolu.

Esimene oluline põhimõte on järjepidev suhtlus. Kaugtöö puhul võivad töötajad tunda end organisatsioonist võõrandununa ning seetõttu on oluline luua suhtluskanaleid, mis võimaldavad organisatsioonil ja töötajatel vahetada teavet ja suhelda avatult ning arusaadavalt. Need kanalid peaksid võimaldama kahesuunalist suhtlust, kus nii töötajad kui ka juhid saavad omavahel suhelda, küsimusi esitada ja vastuseid saada. Näiteks võivad need hõlmata videokonverentsi platvorme, sotsiaalmeedia rakendusi, siseveebilehti või muud elektroonilist suhtlusvahendit, mis võimaldab teavet selgelt jagada ja vastu võtta..

Teiseks on oluline toetada töötajate tootlikkust ja kaasatust. Kaugtöö võib suurendada individuaalset tootlikkust, kuid võib samas vähendada meeskonnatöö tõhusust. Seetõttu on oluline, et juhid mõistaksid ja aktsepteeriksid võimalikke tootlikkuse langusi ning pakuksid struktureeritud mehhanisme, mis soodustavad meeskonnatööd ja teadmiste jagamist. Lisaks võib töökaaslaste toetus ilmneda ka mitteformaalses suhtlemises töökohal, mis viitab sellele, et kaugtöötajad võivad vajada aega või tegevusi, mis toetavad mitteformaalset, mitte-tööga seotud suhtlemist töökaaslastega.

Kolmandaks on oluline hallata kaugtöö ja eraelu tasakaalu paradoksi. Kaugtöö võib pakkuda paindlikkust, kuid võib samas suurendada tööaja pikendamist ja töö- ning eraelu piiride hägustumist. Seetõttu on oluline, et organisatsioonid võimaldaksid töötajatel kohandada oma tööaega vastavalt isiklikele kohustustele ning julgustaksid neid võtma regulaarseid puhkepause. Kaugtöötajad võivad vajada abi piiride seadmisel, et tagada töö ja eraelu vaheline tasakaal.

Neljandaks ei tohiks organisatsioonid unustada oma strateegilisi eesmärke. Erinevatel põhjustel võib juhtide tähelepanu hajuda, on oluline jätkata oluliste strateegiliste eesmärkide suunas liikumist ning kasutada kaugtöö võimalusi nende eesmärkide saavutamiseks. Oluline on selgelt kommunikeerida organisatsiooni kõrgem eesmärk. Miks me teeme seda, mida me teeme, ja miks see on oluline?

Kahjuks lähevad paljud töötajad igapäevatööle, ilma et neil oleks selge arusaam sellest, miks nende töö on oluline. Juhtidel ja liidritel on oluline selgelt kommunikeerida organisatsiooni eesmärki, eriti kui juhendatakse kaugtöö tegijaid, kellel võib olla keeruline seda “omaks võtta”. Kaugtöötajad vajavad tuge ka füüsilise tervise osas, kuna pikad istumisajad ja vähene liikumine võivad kaasa tuua terviseprobleeme. Seega on oluline pakkuda ressursse ja juhiseid, mis aitavad töötajatel säilitada aktiivset elustiili ning luua kodustes tingimustes ergonoomiliselt sobivat töökeskkonda. Lisaks füüsilisele tervisele on oluline pöörata tähelepanu ka töötajate vaimsele heaolule.

Vaimse tervise toetamine hõlmab strateegiaid ja ressursse, mis aitavad töötajatel toime tulla stressi, ärevuse ja emotsionaalse koormusega, mida võib kaasa tuua kaugtöö. Oluline on julgustada avatud vestlusi vaimse tervise teemadel ning pakkuda töötajatele teadmisi ja oskusi enesehoolduse ja stressijuhtimise kohta. Lisaks võivad organisatsioonid kaaluda vaimse tervise teadlikkuse suurendamist koolituste ja ressursside kaudu ning luua tugisüsteeme, mis võimaldavad töötajatel leida kiiret abi ja tuge enne seda, kui vaimne pinge üle võtab või läbipõlemine aset leiab. Kõik need meetmed aitavad luua tervislikumat ja toetavamat töökeskkonda, kus töötajad saavad edukalt toime tulla nii füüsiliste kui ka vaimsete väljakutsetega.

Kokkuvõttes on kaugtöö muutunud lahutamatuks osaks tänapäeva töökeskkonnast ning see nõuab uusi lähenemisviise ja strateegiaid töötajate vaimse tervise toetamiseks. Ainult nii saame tagada, et kaugtöö oleks jätkusuutlik ning töötajate heaolu ja tootlikkus püsiksid kõrgel tasemel. Korraldatud uuringud just Teie organisatsioonis võimaldavad paremini mõista ettevõtte kaugtöötajate väljakutseid ja leida tõhusaid lahendusi nende probleemide lahendamiseks. Tasub uurida, kuidas töötajad ennast tunnevad ning mida nad vajavad, et anda endast parim ja tunda end hästi samal ajal.

Kasutatud kirjandus:

  • George, T. J., Atwater, L. E., Maneethai, D., & Madera, J. M. (2022). Supporting the productivity and wellbeing of remote workers: Lessons from COVID-19. Organizational Dynamics, 51(2), 100869.

  • Sull, D., Sull, C., & Bersin, J. (2020). Five ways leaders can support remote work. MIT Sloan Management Review.


Artikli autor

Anastassia Murašina

Siffi psühholoog


Previous
Previous

Kogemuslugu: kuidas teadlikult tegeleda iseenda heaoluga?

Next
Next

Kuidas hoida enda vaimset tervist?