Kuidas tehnoloogiasektoris ellu jääda?

23 Aug

Võtsime aega ja analüüsisime umbes 20,000 vaimse tervise sessiooni, mis on Siffi platvormilt viimase paari aastaga läbi käinud. Eesmärgiks oli aru saada, millised on peamised probleemid, mis tehnoloogiaettevõtete töötajaid painavad ning mida saavad tööandjad teha selleks, et neid probleeme leevendada. Tegelikult ei taha me ju ainult seda, et töötajad tehnoloogiasektoris või mis iganes muus sektoris ellu jääks, vaid tunneks end ka õnnelikuna ja hästi!

Reastasime top 30 seisundit, mis mõjutavad just tehnoloogiasektoris töötavaid inimesi. Oodatult on tipus ärevus, millele järgnevad stress ja muretsemine ning väsimus. Need kolm probleemi ei ole mitte ainult isiklikud mured, vaid mõjutavad ka ettevõtete tulemuslikkust ja töötajate rahulolu töökohaga. Kui ärevuse foon võib olla seotud arengutega meie ümber ja vähem sõltuv töökeskkonnast, siis stress ja väsimus on sageli seotud töökorralduse või tööalaste aspektidega.

Ärevus, muretsemine ja väsimus - võtame need üksipulgi lahti

Hirmumomentide ärevus: Kuidas see tekib?

Kujutage ette, et lähete lavale, seisate 1000 inimese ees ja teete ettekande. Süda hakkab kiiremini lööma, käed higistavad ja kõhus tekib ärev tunne. See on meie keha loomulik vastus tajutud olukorrale või ohule – reaktsioon, mida tuntakse ärevusena. Kuigi selline reaktsioon võib päästa meid pingelistest olukordadest, muutub see problemaatiliseks, kui ärevus muutub krooniliseks ja hakkab häirima igapäevaelu. Tehnoloogiavaldkonnas töötavate inimeste hulgas võib pidev surve olla võrreldav pidevas rambivalguses olemisega, mis tähendab valvsust ja hirmu ebaõnnestumise ees.

Ärevus on tunnetuslik ja emotsionaalne reaktsioon, mis tekib siis, kui inimene tunneb end ohustatuna või ebakindlalt tuleviku ees. Ärevus võib olla loomulik ja kasulik, motiveerides inimesi tegutsema, kuid krooniline ärevus võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme.

Muretsemise masinavärk: Millal lakkab see töötamast?

Mõelge lakkamatult pöörlevale hammasrataste süsteemile – kui masinavärk on kogu aeg töös, siis millal see kulub? Muretsemine on justkui see pidev masinavärk meie ajus, mis keerutab lõputult negatiivseid stsenaariume ja mõtteid võimalike ohtude kohta tulevikus. Muretsemine võib alguses tunduda kasulikuna, aidates meil ette valmistuda erinevateks olukordadeks, kuid pikapeale põhjustab see kurnatust ja stressi. Tehnoloogia valdkonna töötajad, kes puutuvad iga päev kokku uute väljakutsetega, võivad end tihti leida lõputu mure keerises.

Muretsemine on pidev negatiivsete stsenaariumite läbimängimine ja mõtteprotsess, kus inimene keskendub võimalikele ohtudele või probleemidele tulevikus. Kuigi muretsemine võib olla kasulik, kui see viib lahenduste leidmiseni, võib see kroonilisel kujul põhjustada stressi ja kurnatust.

Väsimus on loovuse vaenlane: Kuidas sellest välja tulla?

Pikk ja pingeline tööpäev on lõppenud, kuid te ei suuda uinuda. Järgmine hommik algab sama rutiiniga: loovus ja energia on kadunud. See on väsimus, mis tekib pidevast vaimsest ja füüsilisest pingutusest. Kui töötaja tunneb, et tal pole piisavalt energiat ja vaimset jõudu, hakkab see mõjutama tema produktiivsust ja rahulolu tööga. Krooniline väsimus ei ole lihtsalt väsimus, vaid see on kui pidev takistus teel loovuse ja innovatsiooni suunas.

Väsimus on füüsilise ja vaimse energia puudus, mis tekib tavaliselt pikaajalise stressi, tööülesannete kuhjumise või pideva vaimse pinge tagajärjel. Krooniline väsimus võib vähendada produktiivsust, loovust ja tööga rahulolu.

Miks on need probleemid nii levinud tehnoloogiavalkonnas?

Tehnoloogiavaldkonnas töötavad inimesed puutuvad sageli kokku kiirete tähtaegade, pideva uuenduste surve ja kõrgete ootustega. Innovatsiooni- ja loomingulisuse nõuded, kombineerituna kõrge stressitasemega, võivad viia töötajate läbipõlemiseni. Pidev töötamine uute ideede ja tehnoloogiatega võib tekitada tunde, et pole kunagi piisavalt aega või ressursse, et kõiki ülesandeid täita. See omakorda suurendab ärevust ja muretsemist. Teisalt, ülim püüdlikkus ning töö kaudu oma “mina” realiseerimine võib tublidel arendajatel samuti lõppeda läbipõlemisega, kuna eiratakse organismi vajadust puhkuse järele.

Meie terapeutide kogemus näitab, et paljud töötajad tunnevad end kurnatuna, sest nad ei suuda lõõgastuda ka pärast tööpäeva lõppu. Pidev muretsemine tööülesannete, projektide ja meeskondade tulemuste pärast võib viia olukorrani, kus töötajad ei saa täielikult välja puhata ja taastuda.

Kaks praktilist soovitust HR spetsialistidele ja juhtidele:

1. Kasutage „mikropuhkuste“ praktikat:

Julgustage töötajaid võtma päeva jooksul lühikesi, kuid regulaarseid pause, et tegeleda loovate või meelelahutuslike tegevustega, mis ei ole otseselt seotud tööülesannetega. Näiteks võib korraldada igapäevaseid 10-minutilisi „mikropuhkuseid“, kus töötajad saavad mängida lühikest lauamängu nagu kabe vms. See aitab taastada energia ja tõsta meeleolu, ennetades samal ajal vaimset väsimust ja läbipõlemist.

2. Koolitage vaimse tervise esmaabi andjaid: '

Looge organisatsioonis spetsiaalne meeskond töötajatest, kes on saanud väljaõppe vaimse tervise esmaabi andmiseks. Need esmaabiandjad saavad olla esimeseks kontaktiks, kui töötaja kogeb ärevust, muret või väsimust, pakkudes kohest tuge ja juhendamist. Lisaks võivad nad suunata töötajaid sobivate professionaalide poole või soovitada ettevõtte siseseid ressursse. See süsteem aitab kiiresti ja tõhusalt reageerida vaimse tervise probleemidele, enne kui need muutuvad tõsisemaks.

Kokkuvõttes on ärevus, muretsemine ja väsimus tehnoloogiasektoris tõsised probleemid, mis vajavad tähelepanu. Meie terapeutide kogemus näitab, et hoolikalt kavandatud toetus ja paindlikkus töökeskkonnas võivad oluliselt aidata kaasa töötajate heaolu parandamisele ja ettevõtte üldise edukuse suurendamisele.

Artikli autorid