Töötushüvitiste süsteem muutub õiglasemaks
Valitsus kiitis 3. oktoobril toimunud istungil heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks töötuskindlustuse seaduse eelnõu muudatused, mille tulemusel muutub töötushüvitiste süsteem lihtsamaks ja õiglasemaks. Senisel kujul töötutoetus kaob ning tekib uus baasmääras töötuskindlustushüvitis. Muudatused jõustuvad 2026. aastast.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo selgitas, et suurt osa töötavatest inimestest töötushüvitiste reformi muudatused ei puuduta ning töö kaotamisel kehtib neile sama süsteem, mis praegugi. „Muudatused puudutavad peamiselt omal soovil töölt lahkujaid ja neid, kes pole vähemalt kaheksa kuud viimase kolme aasta jooksul tööturul osalenud ega töötuskindlustussüsteemi panustanud. Esimeste jaoks muutub süsteem õiglasemaks ja teiste puhul on eesmärk motiveerida inimesi uuesti tööle minema ja vähendada pikaajalist töötust,“ rääkis Keldo.
Uues töötushüvitiste süsteemis makstakse töö kaotusel inimesele kas:
praegust sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist (juhul kui inimene on töötanud 3 aasta jooksul vähemalt 1 aasta ja tema töösuhe lõppeb sunnitult) või
uut baasmääras töötuskindlustushüvitist (juhul kui inimene on töötanud 3 aasta jooksul vähemalt 8 kuud).
Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele tekib inimestel, kes on tasunud töötuskindlustusmakseid, täpselt nii, nagu see on ka sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul. Kui sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus sõltub inimese eelnevast palgast, siis baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on seotud alampalgaga ehk moodustab 50 protsenti eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast.
Baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise kestus on kuni 180 kalendripäeva. Kõrge tööpuuduse olukorras, ehk kui registreeritud töötuid on 20 protsenti rohkem, kui viimasel kolmel aastal keskmiselt, pikeneb selle maksmine automaatselt 60 päeva võrra ehk 240 kalendripäevani.
„Oluline on meeles pidada, et need muudatused ei mõjuta inimeste töötuna arvele võtmise ja tööturuteenuste saamise õigusi. Samuti ei mõjuta need ravikindlustuse olemasolu, ehk kui inimene kaotab töö, või lahkub omal soovil, on tal ka edaspidi õigus end Töötukassas arvele võtta, saada sealt nõustamist ja muid teenuseid ning tagatud on ka ravikindlustus,“ rõhutas minister.
Inimesel, kes uuele baasmääras hüvitisele ei kvalifitseeru – kes on nt töötanud viimase kolme aasta jooksul vähem kui 8 kuud, omandanud haridust, kasvatanud last vms – kuid, kes vajab igapäevaseks toimetulekuks riigi abi, on õigus taotleda toimetulekutoetust. Töötutoetust ei asendata toimetulekutoetusega. Viimase puhul on tegu sotsiaalhoolekande süsteemist makstava vajaduspõhise toetusega üksnes neile leibkondadele, kes oma igapäevaste kulude katmisega toime ei tule ning vajavad riigi abi.
Muudatuste tulemusel paraneb ka vähenenud töövõimega inimeste majanduslik toimetulek. Kui praegu kehtivate töötutoetuse tingimuste kohaselt ei maksta inimesele korraga töötutoetust ja töövõimetoetust, siis edaspidi ei pea inimene enam valima ning lisaks töövõimetoetusele tekib tal töötuks jäädes samal ajal õigus ka baasmääras töötuskindlustushüvitisele.
Tervikuna aitab töötushüvitiste süsteemi kaasajastamine aastatel 2026-2028 hoida riigieelarves kokku üle 45 miljoni euro.
Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2026. aastal.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium