LÄBIPÕLEMINE TÖÖKOHAL: kas ootame, kuni töötajad kokku varisevad või võtame midagi ette?
10. oktoobril 2024 tähistame ülemaailmset vaimse tervise päeva, mille teemaks on “On aeg seada vaimne tervis töökohal prioriteediks”. Selle raames otsustasime rääkida olulisest ja üha sagedamini esinevast probleemist – läbipõlemisest.
Läbipõlemine ehk burnout on kroonilisest stressist tingitud seisund, mis mõjutab nii vaimset kui füüsilist tervist. Inimene võib tunda end kurnatuna, kaotada motivatsiooni ja huvi töö vastu, kogeda pidevat väsimust ning tunda, et ta ei suuda enam oma ülesandeid täita nii hästi kui varem. Pikaajaline stress ja läbipõlemine võivad põhjustada ka tõsiseid terviseprobleeme, sealhulgas ärevust, depressiooni ja unehäireid.
Kristiina lugu: läbipõlemise sümptomid ja põhjused
Võtame näiteks Kristiina (nimi muudetud), kes töötas suures rahvusvahelises organisatsioonis projektijuhina. Alguses oli Kristiina oma töös väga entusiastlik, pühendunud ja alati valmis võtma lisakohustusi. Ta juhtis mitut projekti korraga ning kolleegid kiitsid tema töövõimekust ja pühendumust. Kuid aja jooksul hakkas Kristiina tundma pidevat väsimust, tema tööülesanded hakkasid tunduma ületamatud ning ta ei leidnud enam rõõmu varasemalt armastatud tegevustest.
Kristiina hakkas oma töös vigu tegema, kuid süüdistas end selles ja püüdis veelgi rohkem tööd teha, et “kompenseerida”. Ta leidis, et iga päev on raskem tööle minna, suhted kolleegidega muutusid pingeliseks ning kodus olles ei suutnud ta töö mõtetest lahti lasta. Hoolimata pingutustest, tundis ta pidevalt, et ei suuda oma ülesandeid täita nii, nagu tööandja ootab.
Kristiina lugu on kahjuks paljudele tuttav. Tema läbipõlemise põhjuseks oli krooniline stress, mis tulenes ületöötamisest, töökoormusest, töö ja eraelu tasakaalu puudumisest ning pidevast ootuste täitmisest. Kristiina ei osanud õigel ajal peatuda ja endale puhkust anda, mis viis lõpuks vaimse ja füüsilise kurnatuseni.
Psühholoogi soovitused läbipõlemise ennetamiseks
Siffi psühholoog soovitab Kristiinale ja teistele sarnases olukorras olevatele inimestele mitmeid samme, mida läbipõlemise ennetamiseks teha:
Sea prioriteedid ja delegeeri ülesandeid. Kõike ei pea ise ära tegema – keskendu olulisele ja anna teistele võimalus ülesandeid täita, et saavutada paremaid ühiseid tulemusi.
Tee pause ja puhka. Regulaarsed tööpäeva pausid ning töö- ja puhkuse tasakaalu hoidmine on võtmetähtsusega läbipõlemise ennetamisel.
Seisa oma piiride eest. Ole kindel oma töö- ja eraelu tasakaalus, vältides liigset ületundide tegemist ja töö koju kaasa võtmist.
Leia tugi. Räägi oma juhtide või kolleegidega, kui tunned, et töökoormus muutub liiga suureks. Vajadusel otsi professionaalset tuge vaimse tervise spetsialistidelt.
Kogemuslugu: kuidas ennetada oma meeskonnas läbipõlemist?
Tiina on tiimijuht keskmises tehnoloogiaettevõttes, kus on tihe konkurents ja kiired tähtajad. Töökoormus on väga suur ning Tiina tiimis on viimase poole aasta jooksul kasvanud stressi tase märgatavalt. Paljud tema kolleegid on hakanud endis märkama läbipõlemise märke – väsimus, pidev frustratsioon ja motivatsiooni langus.
Kuid Tiina suutis seda suundumust oma tiimis vältida. Kuidas?
Tiina alustas avatud suhtlusega. Igal nädalal pidas ta tiimiga lühikesi kohtumisi, kus igaüks võis ausalt rääkida oma töökoormusest, muredest ja ettepanekutest. Selle asemel, et lihtsalt kuulata, pakkus Tiina konkreetset tuge, olgu selleks siis töökoormuse ümberkorraldamine või lisanduvate ressursside leidmine. Kogu tiim tundis, et neil on vabadus rääkida ilma hirmuta, et neid hukka mõistetakse.
Tiina jälgis tiimiliikmete töökoormust ja võttis arvesse igaühe võimekust ning hetkeolukorda. Kui mõni töötaja tundis, et ülesannete maht on liiga suur, võttis Tiina aega, et ümber hinnata prioriteedid ning pakkuda paindlikke töötingimusi. Näiteks võimaldas ta oma meeskonnal töötada kodust ja paindlikel aegadel, et nad saaksid paremini tasakaalustada töö- ja eraelu. Lisaks füüsilisele tervisele hoolitses Tiina ka tiimiliikmete vaimse tervise eest.
Ettevõttel oli juba vaimse tervise programm, aga Tiina kandis hoolt selle eest, et töötajad saaksid aru, kuidas ja millal selle poole pöörduda. Ta kutsus meeskonda osalema ettevõtte poolt pakutavatel vaimse tervise koolitustel ning pakkus vabatahtlikult välja, et tiimi koosolekutel võiks igaüks jagada, mis on teda viimasel ajal rõõmustanud. Lisaks korraldas Tiina „vaikseid pärastlõunaid“, kus tööpäeva jooksul oli lubatud võtta 30 minutit isiklikuks pausiks, et lugeda raamatut, mediteerida või lihtsalt hinge tõmmata.
Tiina teadis, kui tähtis on töötajate tunnustamine. Iga kuu lõpus korraldas ta väikese „tänuliku hetkede“ koosoleku, kus tunnustas tiimiliikmeid nende panuse ja saavutuste eest. Tiina ei piirdunud ainult suurte saavutustega – ta andis tunnustust ka väikeste sammude eest, mis aitasid kaasa tiimi üldisele edule. Tiim tundis, et nende tööd hinnatakse ja neil on põhjust uhkust tunda.
Tänu Tiina lähenemisele on tema tiim jätkuvalt motiveeritud, produktiivne ja ennetab läbipõlemist. Töötajad teavad, et neil on juht, kes hoolib nende heaolust ja pühendub sellele, et tööelu ja isiklik elu oleksid tasakaalus.
Mida saavad juhid teha, et toetada töötajaid ja ennetada läbipõlemist?
Läbipõlemise ennetamine ei ole ainult töötaja vastutus. Juhtidel ja organisatsioonidel on oluline roll töötajate heaolu tagamisel. Siin on mõned soovitused, mida juhid saavad teha, et vältida läbipõlemist oma meeskonnas:
Loo avatud ja toetav töökeskkond.
Töötajad peaksid tundma, et nad saavad avameelselt rääkida oma probleemidest ja vajadustest ilma hirmuta, et neid hukka mõistetakse.
Jälgi töökoormust ja paku paindlikkust.
Töökoormus peab olema realistlik ja tööandja peaks võimaldama paindlikkust, et töötajad saaksid tasakaalustada töö ja isikliku elu.
Paku vaimse tervise toetust.
Regulaarsed vaimse tervise koolitused ja töötajatele suunatud toetavad programmid aitavad ennetada läbipõlemist. Sealjuures peaks hoolt kandma, et programmid oleks ka tegelikult efektiivsed, ligipääsetavad ja töötajal on kerge anonüümselt tuge saada.
Tunnusta ja väärtusta töötajaid.
Tunnustuse puudumine ja pidev surve on sagedased läbipõlemise põhjused. Juhtidel on oluline regulaarselt pakkudatöötajatele positiivset tagasisidet ja tunnustust nende töö eest.
Läbipõlemine on tõsine probleem, mis mõjutab nii töötajate vaimset kui füüsilist tervist. Õigeaegne ennetamine ja teadlikkus võivad aidata vältida selle süvenemist. On oluline, et nii töötajad kui juhid mõistaksid läbipõlemise märke ning töötaksid koos selle ennetamiseks ja töötajate vaimse tervise toetamiseks. Vaimse tervise päeva tähistamine on suurepärane võimalus juhtida tähelepanu sellele, kui tähtis on seada vaimne tervis töökohal prioriteediks.
Anastassia Murašina
Siffi psühholoog | Vaimse tervise meeskonnaliige