Kes on Eesti noored ettevõtjad?

Noori ettevõtjaid on kõige rohkem põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria erialal kooli lõpetanute seas. Noored ettevõtjad on pigem mehed kui naised ning noored isad on tõenäolisemalt ettevõtjad kui need, kel lapsi ei ole. Nii selgus statistikaameti analüüsist, mis uuris noorte ettevõtlust mõjutavaid tegureid.

Tänased noored ettevõtjad võivad tulevikus kujundada meie majanduslikku heaolu. Aga kes on Eesti noored ettevõtjad ning missugused tegurid mõjutavad noorte ettevõtjaks saamist? Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel noorte ettevõtlust mõjutavaid tegureid. Ehkki analüüsi andmed pärinevad 2021. aastast, võtame ettevõtlusnädala puhul selle tulemused suurema luubi alla. 

Kaks kolmandikku noortest ettevõtjatest on mehed

Noor ettevõtja oli analüüsis määratletud kui 18–26-aastane füüsilisest isikust ettevõtja või vähemalt 10-protsendilise osalusega äriühingu omanik. 2021. aasta lõpus oli noori ettevõtjaid Eestis 4411 ning nad moodustasid 18–26-aastastest Eesti elanikest 3,9%.

Analüüsist selgus, et ligi kaks kolmandikku noortest ettevõtjatest on mehed ning üks kolmandik on naised. „Eesti noor ettevõtja on pigem mees kui naine,“ tõi esile statistikaameti juhtivanalüütik ja analüüsi autor Märt Leesment, kelle sõnul on ettevõtjate osatähtsus noorte meeste hulgas märgatavalt kõrgem (4,7%) kui naiste seas (3%). Analüüsist saab veel välja tuua, et noored isad on tõenäolisemalt ettevõtjad (9% vanuserühmast) kui need, kel lapsi ei ole (3,8%).

Samuti tõusis Leesmenti sõnul vaatlusaluses vanuserühmas igati loogiliselt esile seaduspära, et mida vanem vanuserühm, seda suurem on ettevõtjate osakaal. Kui 18-aastaseid ettevõtjaid oli kokku 39 ehk kaduvväike osa 18-26-aastastest ettevõtjatest, siis 26-aastaseid ettevõtjaid oli enam kui tuhat ehk 7,8% vanusegrupist.

Ehkki noori ettevõtjaid leidub kõikjal Eestis, hakkas Leesmenti sõnul silma, et jõukamates valdades on noorte ettevõtlusaktiivsus kõrgem ning keskmiselt on see kõige kõrgem Tallinna lähiümbruse valdades – näiteks Harkus, Kiilis ja Viimsis on noorte ettevõtjate osakaal kõigis 5%. Samas eristuvad ka mitmel pool mujal Eestis kõrge noorte ettevõtjate osakaaluga piirkonnad. „Kõige kõrgema noorte ettevõtlusnäitajaga on Luunja vald (6%) Tartu lähedal. Samuti on noorte ettevõtjate osakaal kõrgem näiteks Hiiumaa, Räpina ja Rõuge valdades, kus see on ka 5%“ lisas Leesment. Noorte ettevõtjate osatähtsus on madalaim Loksa linnas.

Ettevõtjatest vanemad soodustavad noorte ettevõtjateks hakkamist

Analüüsist tõusis ka esile, et noore ettevõtjaks olemist soodustab, kui ka tema vanemad on ettevõtjad. Leesmenti sõnul võib oletada, et ühest küljest saavad ettevõtjatest vanemad jagada lastele väärt nõuandeid, pakkuda abi ettevõtte majandamisel ning võib-olla ka rohkem (stardi)kapitali kui mitteettevõtjatest vanemad. „Teisest küljest võivad kanduda lastele edasi hoiakud, suhtumine ja elustiil. Niisamuti võib mitmetel juhtudel olla tegemist ka pereettevõtetega, kus lapsed jätkavad vanemate loodud ettevõtetega,“ lisas ta. 

Leesmenti sõnul aitab haridus ettevõtlusega edukamalt hakkama saada, kuid ei saa siiski väita, et mida kõrgem haridus, seda suurem on noore tõenäosus olla ettevõtja. Kõige enam on noori ettevõtjaid keskhariduse baasil kutsehariduse (7,9%) ning bakalaureuse/ rakenduskõrghariduse/keskerihariduse (7,2%) omandanute seas. Seda võib selgitada kutsehariduse, kutsekeskhariduse ja rakenduskõrghariduse õppe eripära, kus on suur osa praktikal ning mitmed erialad eeldavad ettevõtjaks hakkamist. Niisamuti võib oletada, et kõrgemalt haritud noortel on vähem raskusi meelepärase ja tasuva palgatöö leidmisel, mistõttu motivatsioon ja vajadus ettevõtjaks hakata on madalam, või ei toeta akadeemiline haridus ettevõtjaks hakkamist.

Mis eriala noored hakkavad ettevõtjateks?

Selgelt kõrgeim on noorte ettevõtjate osakaal põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria eriala lõpetanud noorte seas (12,3%). Kõrge on see ka humanitaaria ja kunstide ning ärinduse, halduse ja õiguse valdkonnas hariduse omandanute seas. Nimetatud erialadel võibki ettevõtlus tunduda loomulikum elatise teenimise viis, sageli võib ettevõtjaks hakkamise põhjus olla ka palgatöövõimaluste nappus. 

Noorte ettevõtlust mõjutavad juba nimetatud tegurite kõrval kindlasti veel hoiakud, motivatsioon ja muud, seal hulgas sotsiaalsed asjaolud, mille kohta me registritest andmeid ei leia ja mida analüüs ei käsitlenud. Ehkki analüüs viidi läbi 2021. aasta andmete põhjal, võib aimata, et noorte ettevõtlust mõjutavad suures plaanis sarnased tegurid ka praegu. 

Noorte ettevõtted pakuvad tööd tuhandetele

Aga milline üldse on noorte osalusega ettevõtete roll Eesti majanduses? Vaadates värskemaid andmeid ja tuginedes käibedeklaratsiooni ja töötamise registri andmetele, võib noorte osalusega ettevõtete tähtsus majanduses tervikuna tunduda tagasihoidlikuna. Sõltuvalt kuust moodustab nende käive ligikaudu 0,4% ettevõtete kogukäibest. Samas, noorte ettevõtted pakuvad tööd tuhandetele ning loovad igakuiselt kümnete miljonite eurode eest käivet. Veel enam, 2021. aasta andmete põhjal saab öelda, et noorte ettevõtted tegutsevad tasuvamalt kui ettevõtted keskmiselt. 

Loe analüüsi haridusportaali veebilehelt.

Allikas: Statistikaamet