Pöördumine: ametiühingud, -liidud, tööandjad ja arstid nõuavad eestlaste laguneva tervise päästmist

PRESSITEADE

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda allkirjastas täna koos 16 suure ühiskondliku kaaluga vabaühenduse ja erialaliiduga algatuse inimeste kiiresti halveneva vaimse ja füüsilise tervise päästmiseks. Liidud soovivad riiklike terviseedenduse toetamise reeglite ajakohastamist, et tööandjad saaks ise rohkem inimestesse investeerida.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhi Mait Paltsi sõnul näitavad mitmed hiljutised uuringud, et nii koroonaviiruse pikaajalise mõju kui ka elustiilihaiguste tõttu kannatavad eestlased enneolematult palju füüsilise ning vaimse tervise hädade käes. „Tegu on kestva ja süveneva epideemiaga, mis on kurnav nii inimestele endile kui ka pärsib otseselt Eesti majandust,“ rääkis Palts.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 2022. aasta suvel läbiviidud küsitlusest selgus, et 82% tööandjatest tunnetab töötajate vaimse tervise seisu halvenemist ning 65% on märganud füüsilise tervise langust viimase aasta jooksul.

Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liidu juhatuse liikme Ave-Gail Kaskla-Kuprys sõnul diagnoositi möödunud aastal psüühikahäireid enam kui 93 000 juhul, mis on uus ja hirmutav must rekord, kuid ainult jäämäe tipp, sest diagnoosimata juhtusid on veelgi enam. „Vaimse tervise raskusi on aasta jooksul neljandikul inimestest ning selle otsesed ja kaudsed kulud on Eestis hinnanguliselt 2,8% SKP-st ehk ligi 600 miljonit eurot,“ lisas Kaskla-Kuprys.

“Koroona-aastatel tõusid vaimse tervise probleemid teravalt esile ning nendega tuleb hakata kohe ja reaalselt tegelema. Rõhk peaks olema ennetusel, sest kui inimene juba suunatakse kliinilise psühholoogi juurde, on tegu tõsisele probleemile reageerimise, mitte aga enam tervislikuma ja ka ühiskonnale soodsama ennetusega,“ ütles Kaskla-Kuprys.

„Riik peaks soodustama tööandjate võimalusi ise panustada ennetusse, näiteks pakkuda inimestele vanemluse- ja vaimse tervise esmaabi programme. Arvestades, et kliiniliste psühholoogide arv on äärmiselt piiratud, peaks olema tööandjal võimalus kasutada samaväärselt tööpsühholooge, psühholoog-nõustajaid, tõenduspõhiste meetoditega töötavaid psühhoterapeute, kriisinõustajaid ja vaimse tervise õdesid,“ lisas Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liidu juhatuse liige.

Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi juhatuse liikme Evelyn Aaviksoo sõnul on riigile ja ühiskonnale selgelt kasulikum, et inimeste tervise eest hoolitsemisse panustavad rohkem tööandjad kui näiteks hiljem haiguste ravimisel Tervisekassa. „Seepärast tuleb tööandjatele anda rohkem võimalusi töötajate heaolu eest hoolitsemiseks. Näiteks soodustada toitumis-, liikumis- ja vaimse heaolu nõustajate kaasamist. Kõik terviseteenused mõjutavad inimeste vaimset ja füüsilist tervist ning läbi selle ka panust kogu majandusse. Välditavad haigused ja traumad langetavad ülemaailmset SKP-d ligi neli protsenti. Iga tööandja poolt oma inimeste tervisesse sihipäraselt kasutatud euro toob selle investeeringu otseselt ettevõttele kuni neljakordselt tagasi,“ rääkis Aaviksoo.

Personalivaldkonna entusiaste koondava Eesti HR Seltsi kaasasutaja ja asepresidendi Sirli Spelmani sõnul tähendab praegune olukord nii igale organisatsioonile kui ka riigeelarvele, et keskmiselt pole iga inimene tööturul mitte üks terve töötaja, vaid kolmveerand või isegi ainult pool. „Tahame, et välditavatest haigustest vaevatud inimeste asemel töötaksid kõigis Eesti organisatsioonides maksimaalselt terved töötajad,“ ütles Spelman.

„Eesti meditsiinisüsteem on surve all ning selle nappe ressursse tuleb säästa. Riik peab selleks senisest märksa enam soodustama töötajate sportimist ja laiemalt terviseprobleemide ennetamist. See peaks olema ka kevadiste valimiste üks võtmeteemasid,“ lisas Spelman.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhi Mait Paltsi sõnul on kasvavatele terviseprobleemidele selged lahendused olemas. „Paljud tööandjad oleks valmis panustama oma töötajate tervisesse omalt poolt praegusest märksa enam,“ ütles Palts.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja küsitluse kohaselt näeb 93% tööandjatest omapoolset tööandjate terviseedendamist kasuliku investeeringuna; 92% arvab, et riigipoolne tervisekulude maksusoodustus võiks olla suurem ning 93% tööandjatest hindab, et suurem maksusoodustus motiveeriks neid rohkem töötajate tervisesse investeerima.

„Praegu kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt on enamik töötajate tervise edendamiseks tehtavatest kuludest käsitletavad erisoodustusena ning maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga, mis ei motiveeri tööandjaid omalt poolt panustama,“ ütles Palts.

„Riik saab soodustada erasektori täiendavaid investeeringuid Eesti inimeste tervisesse, ajakohastades terviseedenduse erisoodustuse regulatsiooni. 2018. aastal loodud süsteemil, millega kvartalis 100 eurot töötaja tervisesse investeerimine on maksuvaba, on ligi 120 000 kasutajat ja nende hulk aina kasvab. See on Eesti üks suuri edulugusid. Inflatsiooni neutraliseerimiseks ja seaduse mõju säilitamiseks on vaja piirmäär tõsta minimaalselt 200 euroni kvartalis, hõlmates ka tervishoiuteenuseid, mis aitavad töötajatel paremini tööhõives püsida. Nii on võimalik maksumaksja raha kulutamata oluliselt suurendada erainvesteeringuid Eesti inimeste tervisesse,“ rääkis Palts.

„Piirmäära suurendamise otsene negatiivne mõju riigieelarvele on minimaalne või sootuks olematu, sest hüvitise pakkumine ja kasutamine on ettevõtjatele vaid võimalus, mitte kohustus. Piirmäära tõstmine motiveeriks tööandjaid aga investeerima ise inimvarasse,“ sõnas Palts.

“Suurem panustamine töötajatesse on organisatsioonidele võimalus, mitte kohustus. Kui kellelgi on võimalik rohkem pakkuda, siis see on positiivne ning seda tuleks toetada. Tänases olukorras, kus paljudel on raske, on oluline, et ettevõtjad töötajate tervist ei unustaks ning aitaksid võimalusel ka niiöelda uue aja probleemidega paremini toime tulla,” ütles Palts.

„Kui tööandjad panustavad senisest rohkem töötajate tervisesse, paraneb inimeste heaolu ning laiemalt ka rahvatervis, mis omakorda vähendab üldisi tervishoiukulusid. Ühe otsese mõjuna saab välja tuua töötaja haiguspäevade vähenemise. Samuti suureneb tervisega seotud teenuste kasutamine ning sealt laekuv maksutulu,“ lisas Palts.

„Ühesõnaga – kui riik ajakohastab seadust ja vähendab terviseedenduse takistusi, siis on tööandjad nõus ise rohkem raha inimestesse investeerima, mis on kogu ühiskonnale oluline võit,“ lisas Palts

Ettepanekud – kuidas Eesti töötajaid paremini hoida

Tõsta tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära aastas 400lt eurolt vähemalt 800 euroni.
Laiendada terviseedendusteenuste valikut: lisaks praegusele hõlmata Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olevad teenused (nt. vaktsineerimine, terviseuuringud, vaimse tervise ja tervishoiutöötaja poolt määratud tõenduspõhise ennetuse ja raviga seotud teenuseid ja laiemalt heaoluteenused nagu massaaž).

Vaata täna, 1.12 ühiselt allkirjastatud pöördumise teksti siit.

Töötajate tervise eest võitlemise manifesti käivitasid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Farmaatsia Selts, Eesti HR Selts, Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liit, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, MTÜ Peaasjad, Eesti Psühhiaatrite Selts, Psühholoogide Liit, Eesti Töötervishoiuarstide Selts, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Noored Perearstid.

**

Statistikaameti kohaselt langes Eesti meeste keskmine eluiga 2021. aastal võrreldes eelmise aastaga ühe aasta ja seitsme kuu ning naistel aasta ja nelja kuu võrra.

Eurostati viimase statistika kohaselt on eestlaste tervena elatud aastate näitaja Euroopa üks madalamaid. Eesti naiste tervena elatud eluaastad jäävad alla 60, mis on üle 13 aastat vähem kui Rootsis. Meestel puhul oleme 55,5 aastaga päris edetabeli tagumises otsas, mis on Rootsist näiteks 17,3 aastat madalam.

Koos koroona-aastatega on hüppeliselt kasvanud psüühika- ja käitumishäirete osakaal: psühhiaatrid diagnoosisid 2021. aastal Eestis psüühika- ja käitumishäireid enam kui 93 000 juhul, mis on üle 5000 võrra rohkem kui 2020. aastal. Täiendavat abi vajab aastas 200 000 inimest, kelle psüühikahäired on jäänud ravita.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringud näitavad, et minimaalseltki ei tegele tervisespordiga umbes kolmandik naistest ja lausa 40 protsenti meestest, kelle tervis seda lubaks.

LISAINFO

Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
510 0086
mait.palts@koda.ee

Ave-Gail Kaskla-Kuprys
Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liit
503 9915
info@agprojekt.ee

Sirli Spelman
Eesti HR Selts
5341 1410
sirli@hrselts.ee

Evelyn Aaviksoo
Eesti Töötervishoiuarstide Selts
5888 9903
evelyn.aaviksoo@heba.ee

Viimased uudised