Mertsina: uued maksutõusud mõjuvad rängemalt madalapalgalistele
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul mõjutavad uue valitsuse välja käidud maksutõusud eelkõige madalama sissetulekuga inimesi, mis tähendab aeglasemat tarbimise kasvu ning seetõttu väiksemat maksulaekumist.
"Margus Tsahkna väitis eile AK-s, et maksutõus lööb kõiki ühiskonnagruppe võrdselt. Käibemaksu tõus on regressiivne ehk mõjutab madalama sissetulekuga inimesi rängemalt," kirjutas Mertsina sotsiaalmeedias.
"Põhimõtteliselt sama on ka tulumaksu tõstmisega. Järgmisel aastal maksuküüru püsimine ja koos selle kaotamisega ilmselt tulumaksuvaba miinimumi tõstmine leevendavad seda osaliselt," lisas ta.
"Kokkuvõttes tähendab see tõenäoliselt varem prognoositust aeglasemat tarbimise kasvu, mis omakorda pidurdab maksulaekumisi. Mida riigil nii hädasti tarvis on. Eratarbimine on aga ligi pool SKP-st," võttis Mertsina kokku.
Tõnu Mertsina ütles ERR-ile, et riigieelarve tasakaalu poole liikumiseks ainult maksutõusudest ei piisa, vaja on ka kärpeid ja reforme.
"Kuna maksutõusud tulevad järk-järgult – järgmise aasta keskel käibemaksu tõus, ülejärgmisel aastal täiendavalt tulumaksutõus –, siis sellest järgmisel aastal ilmselt ei piisa. Eelarve tasakaalu suunas liigutamine peab olema väga massiivne ikkagi, varem prognoositud isegi üle viielt protsendilt (eelarve puudujäägilt) kolme protsendini on väga suur summa. Seda ei saa ainult maksutõusudega teha, seda enam, et me ei saa uusi maksutõuse kehtestada aasta algusest, siis täiendavalt tuleb kasutusele võtta ka kärped või lisakärped," rääkis ta.
"Eraldi teema on majanduses täiendavad reformid, ainult et need täiendavad reformid ei anna tulemust kohe, nende tulemus tuleb järk-järgult ja neid tuleb samuti teha," lisas Mertsina.
Käibemaksutõus teeb ka kaubad kallimaks. Eesti turgu külmutatud pagaritoodetega varustava Mantinga juht Rain Palmiste ütles ERR-ile, et vähemalt toidukaupadele oleks võinud jätta sooduskäibemaksu.
"Absoluutselt kõik kaubad, kus on 22-protsendiline käibemaks täna, lähevad kallimaks. Eriti muret tekitab see, et toidu hind läheb jälle kallimaks. Meil tõstetakse elukallidust, oleme peaaegu toidu käibemaksuga samaväärsel tasemel kui tavakaupade käibemaks Soomes või siis näiteks Taani on praegu käibemaksuga tavakaupadele 25 protsenti," kommenteeris Palmiste.
Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 reedel avaldatud uues koalitsioonilepingus seisab, et 2025. aasta juulist tõuseb käibemaks 24 protsendini ning 2026. aasta algusest füüsilise isiku tulumaks samuti 24 protsendini, lisaks tõusevad täiendavalt alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiis.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Toomas Pott, Merili Nael
Allikas: ERR