Uus valitsus tõstab käibemaksu ja tulumaksu 24 protsendile

2025. aasta juulist tõuseb käibemaks kaks protsendipunkti ning 2026. aasta algusest füüsilise isiku tulumaks samuti kaks protsendipunkti, lisaks tõusevad täiendavalt alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiis, seisab Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 reedel avaldatud uues koalitsioonilepingus.

Samuti näeb leping ette, et 2026. aasta algusest hakkab julgeolekumaksuks nimetatava maksutõusude paketi osana kehtima kaheprotsendiline maks ettevõtete kasumilt.

Julgeolekumaksud oleksid tähtajalised, kehtides 2028. aasta lõpuni.

"Maksu edasise vajaduse või muutmise otsustab pärast 2027. aasta riigikogu valimisi ametisse astuv valitsus," seisab koalitsioonileppes.

Riigikaitsekulud lubab loodav koalitsioon tagada mahus vähemalt kolm protsenti SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtukulud.

Uute kaitseinvesteeringutega tahab koalitsioon hankida pika laskeulatusega relvasüsteeme ning lahingumoona, et vajaduse korral hävitada Eesti julgeolekut ähvardav oht vaenlase territooriumil.

Hübriidohtudele ja valeinfo levikule vastu seismiseks tugevdab koalitsioon Eesti info-, meedia- ja digiruumi, suurendab digikaitsevõimet ja e-riigi küberkaitse suutlikkust.

Eelarve puudujääki lubab uus valitsus vähendada 2025. aastal prognoositud 5,6 protsendilt kolmele protsendile, hoida seda 2026. aastal samal tasemel ning 2027. aastal vähendada.

Tööjõu- ja majandamiskulusid ning tegevus- ja sihtotstarbelisi toetusi kärbib uus koalitsioon kolme aasta jooksul 10 protsenti.

Alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiisid tõusevad veel viis protsenti aastas.

2025. aastaks kavandatud maksuküüruna tuntud tulumaksuerisuse kaotamine lükkub aasta võrra edasi.

Loodav valitsus kavatseb ka tasuta kõrghariduse kõrval anda ülikoolidele võimaluse küsida teatud juhtudel õppetasu eestikeelsetel õppekavadel ja võtta eesmärgiks suurendada õppimisvõimalusi rakenduskõrghariduses.

Koalitsioonilepe näeb ette ka reguleerimise vähendamist ja reegli kehtestamist, et iga uue ettevõtetele halduskoormust toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest kehtetuks tunnistada.

Plaanis on parandada riigi strateegilist juhtimist ja riigikantselei suutlikkust valitsuse töö toetamisel.

Koalitsioon lubab kiirendada Rail Balticu ehitamist, jätkata investeeringutega raudtee elektrifitseerimiseks ja kiiruste suurendamiseks, samuti tihendada rongiliiklust seoses uute rongide saabumisega.

Loodav koalitsioon rõhutab oma leppes seda, et riigieelarve peab olema arusaadav ja läbipaistev.

"Alustame 2025. aasta riigieelarve seletuskirjas paralleelselt tegevuspõhise eelarvega ka kuluarvestuse põhise eelarve avaldamisega. Seejärel otsustame tegevuspõhise eelarvega jätkamise vajaduse ja muutused eelarve koostamisel," seisab leppes.

Eelarve kulude kontrolli alla saamiseks lubab valitsus kärpida tööjõu- ja majandamiskulusid ning tegevus- ja sihtotstarbelisi toetusi kolme aasta jooksul 10 protsenti: 2025. aastal viis protsenti, 2026. aastal kolm protsenti ja 2027. aastal kaks protsenti.

Kulude kokkuhoid hõlmab lisaks ametiasutustele ka sihtasutusi ja riigiettevõtteid.

Riigikaitsesse kolme aastaga kolm miljardit

Peaministrikandidaat Kristen Michal (RE) ütles koalitsioonilepingut tutvustaval pressikonverentsil, et riigil tuleb ka müüa erinevat vara ning erastada ettevõtteid, mida ei vajata.

Rääkides laiapindse julgeoleku maksust, ütles Michal, et sellest saadav tulu ei kata ära seda kulu, mis kaasneb kaitsekulude kasvuga.

"Sellest peaks laekuma 2025. aastal 116 miljonit ja 2026. aastal 813 miljonit," lausus Michal.

Michali sõnul paneb Eesti järgmise kolme aastaga riigikaitsesse juurde täiendavalt kolm miljardit eurot.

Michal ütles, et avalikku sektorit ootab järgnevatel aastatel ees kokku kümneprotsendine kärbe. "2025 tuleb kärbe viis protsenti, 2026. aastal kolm protsenti ja 2027 kaks protsenti," sõnas Michal.

See tähendab tema sõnul kokkuhoidu 2025. aastal 123 miljonit, 2026. aastal 230 miljonit ja 2027. aastal 314 miljonit.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et kehtima jääb ka eelmine koalitsioonileping, mistõttu tuleb vaadata mõlemaid koalitsioonilepinguid paralleelselt.


Allikas: ERR

Tutvu Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 valitsuse prioriteetidega 2024-2027

Previous
Previous

Mertsina: uued maksutõusud mõjuvad rängemalt madalapalgalistele

Next
Next

TalTech dotsent: lähisuhtevägivallal on selge mõju ettevõtte tulemustele