Tartu Ülikooli teadlaste uues uuringus avaldatakse sadade ametite isiksuseprofiilid
Ajakirjanikel on sageli neurootilisi omadusi, psühholoogid aga peavad end osavateks inimeste mõjutajateks. Tartu Ülikooli ja Edinburghi Ülikooli teadlaste uuringus kirjeldati, millised isiksuseomadused on teatud ametikoha esindajate seas levinud. Selle põhjal koostati enam kui 250 ameti isiksuseprofiil ja loodi rakendus, kus igaüks saab uurida, millised töökohad tema isiksusega sobivad.
Kas oled kunagi mõelnud, miks särab mõni inimene loomingulises ametis, teine püüdleb juhirolli poole ning kolmas töötab hoolduse ja nõustamise valdkonnas? Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia nooremlektori Kätlin Anni, käitumisgeneetika professori Uku Vainiku ning Tartu Ülikooli ja Edinburghi Ülikooli isiksusepsühholoogia professori René Mõttuse uuring on seni suurim omataoline maailmas, kaasates enam kui 68 000 osaleja andmed. Uuringus mõõdeti suure viisiku mudeli põhjal osalejate isiksuseomadusi: avatust, meelekindlust, ekstravertsust, sotsiaalsust ja neurootilisust. Vastuseid analüüsiti põhjalikult ja mitme meetodi abil.
„Inimeste kujutluses on sageli stereotüübid selle kohta, millised isiksuseomadused on eri ametites tavalised. On selgunud, et paljud neist arusaamadest on üsna täpsed. See on aga esimene kord, kui nii suure valimiga ja nii detailse meetodiga teaduslik uuring neid mustreid kinnitab. Samuti avastasime lisanüansse, mille peale paljud inimesed ilmselt ametite eristamisel ei mõtlegi,“ ütleb uuringu põhiautor Kätlin Anni. „Selliste küsimuste lahendamiseks on tõesti vaja suuri uuringuid, sest eri ametikohti on lihtsalt nii palju,“ lisas René Mõttus.
Uuringu tulemustest selgus palju huvitavat. Leiti, et eri ametites töötavad inimesed erinesid kõigi viie isiksuseomaduse, kuid kõige enam avatuse ja ekstravertsuse poolest. Müügiinimesed ja suhtekorraldajad on üldiselt ekstravertsed, naudivad sotsiaalset suhtlust ja sobivad hästi inimestega töötama. Juhid on samuti ekstravertsed, sageli ka meelekindlad, korralikud ja vastutustundlikud. Ühtlasi kipuvad nad olema vähem neurootilised ja emotsionaalsed, mis aitab neil oma tööga hõlpsamini toime tulla. Loomingulised ametid, nagu kunstnik, kirjanik ja disainer, tõmbavad ligi uudishimulikke inimesi, kes on avatud uutele kogemustele ning on hea kujutlusvõimega. Näitlejad, ajakirjanikud või mõne muu loomingulise tööga tegelevad inimesed on aga sageli neurootiliste omadustega.
Lisaks suurele viisikule vaadati ka mõningaid spetsiifilisemaid isiksuseomadusi, nagu võistlushimu, otsustusvõime ja oskus teisi mõjutada. Selgus, et näiteks juhid ja õigusspetsialistid on sageli võistlushimulised, samas kui kohtunike, pilootide ja kõrgemate valitsusametnike jaoks on otsuste tegemine keskmisest lihtsam. Personalijuhid ja psühholoogid kipuvad olema kõige enesekindlamad oma oskuses teisi mõjutada. Mis on aga ühist usutöötajal ja veoautojuhil? Nendes ametites töötavad inimesed on võrreldes teistega vähem liberaalsed.
Uuringu autorid on uuringutulemuste põhjal loonud ka tasuta interaktiivse rakenduse, mis võimaldab huvilistel uurida, kuidas sobivad eri ametid eri isiksuseomadustega, sealhulgas nende enda isiksusega.
Kõigi 263 ameti isiksuseprofiiliga saab tutvuda veebilehel.
Oma isiksusega sobivate ametite kohta on võimalik teha testi veebilehel isiksus.ee.
Ametliku versiooniga teadustööst saad tutvuda siin.
Artikli autorid
Rene Mõttus
isiksusepsühholoogia professor,
Psühholoogia instituut
Kätlin Anni
kliinilise psühholoogia nooremlektor,
Psühholoogia instituut