Lugemisnurk: “Läbipõlemisepideemia”
2024. aasta sügishooaja raamatuklubi avapauk kõlas juba septembris. Raamatusoovitusi tuli hulgaliselt, ühiselt valisime esimeseks Jennifer Moss´i “Läbipõlemisepideemia. Kroonilise stressi pealetung ja mida saame selle vastu ette võtta.”
Raamat on hea ja ladusa kirjastiiliga ning nagu meie klubilane Riina Einberg tõdes, on teema raske, aga raamat on kerge lugeda ja läheb kiirelt. Hea on teada ka audioraamatute fännidel, et pigem on tegemist tekstilise kirjutisega, graafikuid ja jooniseid praktiliselt ei ole ja seetõttu ei jää kuulates ka millestki oluliselt ilma.
Lugejana on kohe hea mainida, et sissejuhatuses antakse lühiülevaade, mida läbipõlemine, kui mõiste, üldse tähendab. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on siinkohal teinud aastaid mõttetööd ja 2019. aastal on läbipõlemine lisatud rahvusvaheliste haiguste klassifikatsiooni nimekirja, kirjeldades seda kui kroonilist ja ravimata jäetud töökeskkonna stressist põhjustatud sündroomi, mida iseloomustavad kolm omadust:
Energiapuudus ja kurnatus
Vaimne eemaldumine tööst või tööga seotud negativism ja küünilisus
Vähenenud töövõime
Sellele definitsioonile toetudes ongi raamatu kandev teema Jennifer Moss’i tõdemus, et me ei tohi panna vastutust läbipõlemise vältimise ja sellest taastumisel üksikisikule, vaid pigem peame otsa vaatama endale kui juhtidele ning sellele, milline roll on läbipõlemises meie organisatsioonidel.
Koos läbipõlemise ekspertide Christina Maslachi ja tema kaasautorite Susan Jacksoni ning Michael Leiter´ga toob Moss välja läbipõlemisel kuus peamist põhjust:
töökoormus
kontrolli puudumine
tasu või tunnustuse puudumine
kehvad suhted
õigluse puudumine
väärtuste erinevused
See nimekiri on vaid üks hea näide, et läbipõlemise põhjused ei peitu töötajates ning oskusliku juhtimisega oleksid probleemid välditavad.
Lugejana meeldis mulle siinkohal kanaarilinnu näide, toon siinkohal tsitaadi raamatust:
“Maslach palus mul mõelda söekaevandustes kasutatavatele kanaarilindudele. Need linnud on terved ning laulavad kaevandusse sisse lennates rõõmsalt. Seal all süsinikmonoksiidi sisse hinganuna nad enam ei laula… kas küsime nüüd, miks kanaarilinnud endale liiga tegid? Ei, sest vastus on ilmselge: hoopis söekaevandus oli see, mis nad haigeks tegi.”
Paneb ju mõtlema?!
Raamat on jaotatud kolmeks suuremaks peatükiks: tähelepanekud, strateegiad ja juhtimine.
Kuue juurpõhjuse põhjaliku ja nipirohkerohke ülevaate kirjutab Jennifer Moss lahti raamatu esimeses osas ehk tähelepanekute peatükis. Eriti huvitav oli minu jaoks lugeda erinevate valdkondade ametite näiteid. Põhjalikumalt kirjeldab autor probleemseid alasid nagu haridus, tervishoid ja tehnoloogia.
Tekkis tuttav tunne, kui lugesin tehnoloogiavaldkonna kohta, et eeldatakse 24/7 kättesaadavust, lisaks oleks parem kui te üldse koju ei läheks ja püsiksite linnakus, kuna kõik vajalik eluks on tegelikult toodud kas kontorisse või lähikonda! Tehnoloogiavaldkonnas töötanuna tuli see liigagi tuttav ette.
Strateegia peatükil on juba oma olemuselt atraktiivne alateema — heade kavatsustega sillutatud põrgutee. Lõputu puhkus, lõputu hulk hüvesid, lõputu lõbutsemine — tundub, et tööandja pakub ju nii palju, aga see kõik ka lõpuks töötabki ja kaasab kõiki töötajaid? Jennifer Moss toob päris palju häid ja kohati absurdsena tunduvaid näiteid, kuidas pealtnäha heas usus loodud hüve taga on peidus hoopis vajadus näidata statistiliselt head tulemust, mitte töötaja kasvanud heaolu või enesetunnet. Nii mõnigi olukord tuli kahjuks ka jälle tuttav ette.
Autor ei unusta ära ka lahendusi ja pühendab strateegia peatükis tähelepanu läbipõlemise mõõtmisele sh andmetele ning pöörab siis raamatu kolmandas osa juhtimisele. Midagi peab see organisatsioon ju saama ära teha ja juhtidel on siinkohal oluline roll. Väga kosutav oli lugeda just uudishimust kantud juhtimise peatükki. Kui me ei oleks inimestena uudishimulikud, siis ilmselt naudiksime siiani koobastes elamist ja ei oskaks tuldki teha. Kuidas uudishimu aitab kaasa juhtimisele ning mis nippidega saada empaatiliseks juhiks, selle avastamisrõõmu jätaksin nüüd kõikidele lugejatele endale.
Uudishimu ja avastamisrõõmu aita kindlasti jagada raamatuklubi. Kellel huvi, siis raamatuklubi käib koos iga teise reede hommikul 9-10 Zoom’i vahendusel ja arutelud on laiemad kui just käsilolev raamat. Klubiga liitumiseks anna märku Kati Päike’sele või Irina Filippova’le.
Raamatu kokkuvõtte autor