Raamatusoovitus: “Learned Optimism”

9 Mar

Selle kuu rahvusvahelises raamatuklubis lugesime Martin Seligmani raamatut “Learned Optimism”, mis räägib kuidas optimism ei ole lihtsalt kaasasündinud omadus, vaid oskus, mida saab arendada. Töökeskkonnas võib see mängida suurt rolli nii töötajate heaolu kujundamisel kui ka ettevõtte tulemustes. Siin on välja toodud mõned ideed, kuidas personalitöös optimismi põhimõtteid rakendada värbamises, töötajate arendamises ja töökultuuri loomisel.

Värbamine: optimist või pessimist?

Tööintervjuudel tasub pöörata tähelepanu sellele, kuidas kandidaat mineviku keerulisi olukordi seletab. Kas ta näeb ebaõnnestumisi ajutiste ja lahendatavate juhtumitena või millenagi, mida ta mõjutada ei saa?

Mida jälgida?

Optimist ütleb: "See oli keeruline olukord, aga ma õppisin sellest ja leidsin lahenduse."
Pessimist ütleb: "See lihtsalt läks halvasti, mul polnud midagi teha."

Vastav mõtteviis võib viidata inimese võimele hiljem raskustega toime tulemiseks ja uute väljakutsete vastu võtmiseks.

Mõne ameti puhul on väga oluline olla optimist. Martin Seligman toob välja näite USA kindlustusfirma avastusest, et optimistlikud müügiinimesed müüsid 37% rohkem kui pessimistlikud ning püsisid kauem tööl. Ka madalamate intelligentsustestide tulemustega, kuid samas optimistlikud agendid müüsid teenuseid pessimistlikega võrreldes 57% rohkem.

Tagasiside andmine

Pessimistid võivad negatiivset tagasisidet tajuda isikliku rünnakuna, samal ajal kui optimistid näevad seda kui arenguvõimalust.

Kui pessimist saab konstruktiivset kriitilist tagasisidet, võib ta mõelda: "Ma olen lihtsalt halb oma töös ja ei ole võimeline paremaid tulemusi saavutama." See võib vähendada nii töömotivatsiooni kui ka enesehinnangut.
Optimist võtab saadud tagasisidet aga ajutise ja muudetavana: "See kord ei õnnestunud projekt nii hästi, kuid saan sellest olukorrast õppida ning järgmisel korral paremini teha." Optimistid näevad tagasisidet kui konstruktiivset õppimise ja arenguvõimalust.

Tööõhkkonna loomine

Raamatus viidati ka suurtööstuse vigade analüüsisele, millest selgus, et ettevõtted, kus ebaõnnestumised viidi õppimise ja arenemise konteksti, olid innovaatilisemad ning töötajate pühendumus oli kõrgem. Vastupidiselt ettevõtetele, kus eksimuste alusel süüdistati töötajaid, mis tekitas neis hirmu ja passiivsust. Seligman rõhutab, et juhtide optimism mõjutab kogu organisatsiooni ja selle edu, kuna head juhid suudavad raskustes näha võimalusi ning suunata meeskondi lahenduste otsimisele.

Martin Seligmani läbiviidud eksperiment näitas, et kui keegi tunneb, et tal puudub kontroll oma olukorra üle, võib ta loobuda proovimisest isegi siis, kui lahendus on olemas. Samamoodi ka tööl, kui töötajad saavad pidevalt negatiivset tagasisidet või tunnevad, et nende pingutused ei loe, võivad nad muutuda passiivseks ja kaotada motivatsiooni

Optimism ei piirdu ainult positiivse mõtlemisega — see on oskus keskenduda lahendustele ja liikuda edasi ka keerulistes olukordades.

Järgmine rahvusvaheline raamatuklubi toimub 24. aprillil kell 16:00. Seekord loeme Simon Sineki raamatut “Start with WHY”.

Kohtumistel võid osaleda julgelt ka siis, kui ei ole veel jõudnud raamatut läbi lugeda (või ei ole jõudnud raamatut kättegi võtta). Meie arutelud lähevad alati raamatu kaantest kaugemale ning jagame omavahel erinevaid kogemusi, näiteid ja praktikaid tööst ja elust. Tule julgelt osalema ka siis, kui ei ole oma inglise keeles päris kindel – see on suurepärane võimalus oma inglise keelt harjutada!

Kui sul on huvi rahvusvahelise raamatuklubiga liituda, siis anna oma huvist märku Irina Filippovale (irina.filipppova@gmail.com).