Kuidas muuta kulurida organisatsiooni kogukonna vundamendiks. Päriselt.
Ei ole saladus, et töötajate heaolu vajab pidevat tähelepanu ja sageli kaasnevad sellega ka eelarves üsna märkimisväärsed kuluread. Jah, investeeringud töötaja heaolusse võivad sageli mitmekordselt ära tasuda, kuid kas alati? See artikkel ei ole debatt sellest, kas või kuidas peaks töötajate heaolu organisatsioonis kujundama. See on meie lugu sellest, kuidas ühest kulureast kasvas välja midagi, mis tõi rõõmu ja innustust nii töötajatele kui ka juhtkonnale.
Oleme pühendunud oma missioonile “Terve Eesti liikuma!” ning toetanud seda sõnumit nii meie turundustegevustes kui ka organisatsioonikultuuri ja töötajakogemuse juhtimises. Meie ettevõttes (nagu ka paljudes teistes organisatsioonides) on alati olnud oluline koht meeskonna üritustel ja sportlikel ühisliikumistel, sest usume südamest, et liikumine on inimese füüsilise ning vaimse heaolu vundamendiks. Ka tööandja turunduse vaates jääb sageli tunne, et oleme jõudnud kohta, kus ettevõtte osalemine rahvaspordiüritustel on justkui iseenesest mõistetav osa väärtuspakkumisest. Kas pole? Kõigele muule lisaks usume, et väärtuspakkumine peaks olema vastastikune – rikastama ja motiveerima nii töötajat tema töötamise teekonnal kui ka edendama organisatsiooni. Võiks eeldada, et liikumine ja liikumise toetamine seda ka pakub.
Veidi rohkem kui aasta tagasi olime oma tiimiga laua taga ning arutlesime oma väärtuspakkumise, sealhulgas rahvaspordiüritustel osalemise üle. Märkasime, et kuigi meie rahulolu uuringust joonistus selgelt välja väga suur huvi ühisliikumiste vastu, jäi aktiivsete osalejate osakaal võrdlemisi madalaks. Lihvisime kommunikatsiooni ja innustasime töötajaid ikka registreeruma sündmustele ja aktiivselt osalema rahvaspordiüritustel, kuid stardivile kõlades olid kohal vaid mõned registreerunutest. Nemadki kadusid rahvamassi oma sõprade ning peredega päeva nautima. Üha enam tekkisid vastakad tunded selle kulu kandmise ning väärtusloome osas. Küsisime endilt, kas rahvaspordiüritused on oma aja ära elanud ja kas see pakub meie töötajatele ja ettevõttele väärtust. Või kas ettevõtte peaks kandma kulu töötaja vabaaja sisustamise eest? Ühiselt tundsime, et see on vähim viis, millega saame edendada oma missiooni elluviimist ja võimestada rademarikate kogukonda ehk sellest traditsioonist me kindlasti loobuda ei soovi.
See oli hetk, kus võtsime antud teema enda jaoks pulkadeks. Sõnastasime oma eesmärgid, sihid ja ootused, kaardistasime murekohad ja “takistused” ning kutsusime ellu pilootprojekti „Rademari ühisliikumiste kalender“. Projekti eesmärgiks sai toetada rademarikate liikumisharjumusi ning edendada meie töötajate osalemist rahvaspordiüritustel esindades ettevõtet. Mõtestasime lahti, mida tähendab meie jaoks ühisliikumine. Üksmeelselt jõudsime selleni, et ühiselt liikudes, kolleegidena ja Rademari kogukonnana, toetame individuaalset heaolu aga loome ka väärtust ettevõttele. Samuti tähendab see meie jaoks jõukohasust erineva võimekusega harrastajatele liikumisrütmi valikul. Aga ka seda, et kui võtame julguse oma võimed ühistel liikumisüritustel proovile panna, siis toetame teineteist nii rajal kui ka raja ääres.
Kui meie ootused sõnastatud said läks edasine planeerimine juba hoogsalt – kaardistasime ära üritused ja distantsid, kus soovime pakkuda rademarikatele liikumisrõõmu ja olla oma kogukonnaga esindatud. Sündmusi on palju ja selge on see, et igale poole jõuda on keeruline. Küll aga teadsime, et tahame anda endast 110% igal pool, kus osaleme. Kutsusime üles kõiki vabatahtlikke rademarikaid raja äärde fännklubina kaasa elama, kes ise rajale minna ei soovi või ei saa. Mis peamine, leppisime kokku, et ükskõik kui kaugest Eestimaa nurgast keegi tuleb, ei tunne ta end kunagi sellel teekonnal üksi.
Hooaja kokkuvõtvas analüüsis oli meil rõõm tõdeda, et Rademari tiim tuli selle projektiga väga innukalt kaasa. Meie ühistest liikumistest võttis möödunud aastal osa rekordarv rademarikaid ja mis veelgi rõõmustavam, meie töötajad olid toetatud nii rajal kui ka raja ääres. Töötajate lapsed jagasid raja ääres rademarikatele (ja ka teistele jooksjatele ja jalutajatele) energiaplakse, Saaremaa tiimi imelised naised tulid kolmepäeva jooksule iseküpsetatud leiva ja Saaremaa kilu vahepaladega. Entusiastlikumad fännid valmistasid koguni plakatid. Meie IT arendaja Sander võttis oma kogemuse kokku sellise mõttega: „See energialaeng, mida Rademari ühtse tiimina rajal koged on kirjeldamatu. Hetkekski ei teki kuhu-ma-nüüd-ennast-mässinud-olen tunnet, sest kulged hoopis teises rütmis, kui kolleegid omavahel nalja viskavad ja teineteist innustavad. Sellepärast otsustasin ka ise raja äärde minna LHV Maijooksul, kus mehed osaleda ei saa. Tean, kui võimestav ja väestav on see, kui omad armsad rademarikad ka raja äärest kaasa elavad. Ootan juba uusi kohtumisi meie pundiga!“
Liikumiskalendri projekt tõi meie tiimi üle Eesti kokku rohkem kui kunagi varem. Jagatud mälestused, ühised lõbusad stardid, koos finišijoone ületamised, uued sõprussuhted, kogukonna aktiivsus. See tiivustatud tunne, mis kandis rademarikaid ühelt ürituselt teisele, andsid tugeva positiivse mõju töötajate kuuluvustundele, pühendumusele ning ka liikumisharjumustele. See omakorda toetas oluliselt ka töötajate motivatsiooni, tulemuslikkust, tõstis tööandjabrändi nähtavust ning vähendas voolavust. Nii sündis meie kulureast midagi palju enamat kui lihtsalt number eelarves – sündis uus liikumisrütm, mis inspireerib ja ühendab. Uue hooaja hakul oleme veendunud, et see on väärtus, mida ei saa rahas mõõta, vaid mis peegeldub koos loodud heaolus ja liikumisrõõmus.
Artikli autor:
Diana Veerbek, Rademari personalijuht