Mis on edu tegelikult?

14 Mar

Tänases kiiretempolises ja saavutustele orienteeritud ühiskonnas tundub edu sageli kõrgema eesmärgina, mille poole püüdleme iga hinna eest. Ambitsioon, sihikindlus ja raske töö on väärtused, mida paljud meist hindavad, kuid harva peatume ja küsime endalt: mis on selle hind?

Väsimus, ärevus, uneprobleemid, pidev tööle mõtlemine – kõik need on sümptomid, mida edukad inimesed tänapäeval sageli kogevad. Sageli kiidetakse neid, kes on valmis töötama hiliste öötundideni, loobuma isiklikust elust ja pühendama kogu oma energia karjäärile. Kuid millal muutub pühendumus enesehävituseks?

Kas sa oled juba maksnud liiga kõrget hinda?

Kontrolli iseenda jaoks – kui mõni neist väidetest tundub sulle tuttav, võib olla aeg oma lähenemist ümber hinnata:

Sa tunned pidevat väsimust, isegi pärast nädalavahetust või puhkust.
Töö mõtted ei lase sul magada või sa ärkad hommikul juba stressis.
Lähedased on öelnud, et sa oled viimasel ajal eemalolev või hajameelne.
Sul pole enam aega ega energiat hobideks või tegevusteks, mis varem pakkusid rõõmu.
Oled hakanud märkama tervisemuresid – peavalud, pinged kehas, seedimisprobleemid.

Kui enamik neist väidetest kehtib ka sinu puhul, siis võib olla aeg küsida endalt: kas see, mida ma teen, on jätkusuutlik?

Eduihalus on sügavalt juurdunud meie kasvatusse, ühiskondlikesse normidesse ja aju toimimisse. Meie aju premeerib meid saavutuste eest – iga edusamm, olgu selleks tööalane edutamine või tunnustus, vallandab dopamiini, mis tekitab lühiajalist rahulolu. Probleem on aga selles, et see rahulolu hajub kiiresti ning peagi januneme järgmise saavutuse järele. Nii võib kujuneda tunne, et me pole kunagi „piisavalt head” või et järgmine eesmärk toob lõpuks kauaoodatud rahulolu, mida tegelikult ei pruugi kunagi saabuda.

Paljud meist on kasvanud üles keskkonnas, kus tunnustus sõltus saavutustest – head hinded, spordivõidud, distsipliin. Aja jooksul võib see kujundada sügava uskumuse, et meie väärtus inimesena sõltub üksnes sellest, mida suudame tõestada ja saavutada. Seda sisemist survet võimendab ka tänapäeva ühiskond ning eriti sotsiaalmeedia, mis loob kuvandi, et „päriselt edukad” inimesed töötavad väsimatult, omavad täiuslikku karjääri ja elustiili. Kui teised meie ümber jagavad oma saavutusi, tekib alateadlik surve mitte maha jääda. Kiiresti arenevas maailmas tundub, et kui me ei liigu pidevalt edasi, siis jääme hoopis maha – ja just see hirm sunnib meid üha enam pingutama, isegi kui see tähendab vaimse ja füüsilise heaolu ohverdamist.

Mis on edu tegelikult?

Meid ümbritsev ühiskond ja kultuur kujundavad seda, mida peame edukaks. Tavaliselt mõõdame edu ametikoha, palga, materiaalsete saavutuste või prestiiži kaudu. Aga kas need tõesti toovad meile õnne?

Kui paljud edukad inimesed jõuavad tippu ja avastavad, et midagi on puudu – sisemine rahulolu, lähedased suhted või lihtsalt hetkeks aja maha võtmine? Edu ei pea tulema tervise ja heaolu arvelt. Võib-olla on aeg ümber hinnata, mida edu tegelikult tähendab?

Kuidas hoida tasakaalu?

Edu ja vaimse heaolu vahel tasakaalu leidmine ei tähenda, et peaksime loobuma ambitsioonidest – see tähendab, et peaksime hoolitsema selle eest, et me ei põleks läbi.

Määra endale selged piirid

Kas tunned, et vastutad kõige ja kõigi eest? Kui “ei” ütlemine tööasjadele töövälisel ajal tundub võimatu, siis on aeg oma piirid paika panna. Määra kindlad tööajad ja järgi neid. Kui “ei” ütlemine tundub võimatu, siis küsi endalt: kas see, et sa teed alati kõike, teeb sind tegelikult edukamaks?

Kuula oma keha ja meelt

Kui tunned pidevat väsimust, motivatsioonilangust või kergemat ärrituvust, võib see olla märk, et kurnatus on ligi hiilimas. Ära ignoreeri neid signaale – anna endale luba puhata. Kujuta ette, et su keha on auto. Kui sa tangid ainult kohvi ja stressi, kaua sa sõita jaksad?

Eralda aega iseendale

Hobid, sport, lugemine või lihtsalt jalutuskäik võivad olla väärtuslikumad kui tundide viisi töötamine. Mida rohkem väärtustad vaba aega, seda efektiivsem oled ka tööl. Töö väljaspool tööaega ei ole saavutus, vaid harjumus. Katseta: võta igal päeval 30 minutit ainult iseendale.

Räägi avameelselt vaimsest tervisest

Kui tunned, et vajad tuge, ära karda seda otsida. Paljud juhid ja edukad spetsialistid kasutavad psühholoogi või coach-i abi, et tulla toime pingete ja ootustega.

Töö on oluline osa meie elust – see annab meile missiooni ja eneseteostuse tunde. Aga see on siiski vaid üks osa elust, mitte elu tervikuna. Mis siis, kui edu ei mõõdetaks ainult saavutuste, vaid ka tasakaalu, rahulolu ja vaimse heaolu järgi?

Meie elu on maraton, mitte sprint – pikaajaline edukus vajab tugevat vundamenti nii kehaliselt kui vaimselt.

Mis on sinu edu hind? Ja kas oled valmis seda ümber hindama?