Mõõdame pulssi!
Tööandja suurim väärtus ja vara on tema inimesed. Kui töötajad tunnevad end väärtustatuna ja pühendununa, loob see tugeva organisatsioonikultuuri ning aitab saavutada paremaid tulemusi. Aga kuidas mõista, mida töötajad tegelikult ootavad ja vajavad? Kuidas hoida nende töörõõmu ja kaasatust kõrgel tasemel? Vastus peitub avatud dialoogis ja teadlikus juhtimises, mille üheks tööriistaks on rahulolu- ja pühendumusuuringud.
2024. aastal töötasime koostöös arengu- ja tulemusvestluste tarkvara PlanPro tiimiga välja ning võtsime kohtutes kasutusele PULSS-uuringu – tööriista, mis aitab meeskondadel mõista ja mõõta töötajate rahulolu, pühendumust ning organisatsiooni juhtimiskvaliteeti. Meie eesmärk oli luua lihtne, paindlik ja kasutajasõbralik lahendus, mis võimaldab hoida näppu pulsil, teha teadlikke juhtimisotsuseid ning toetada organisatsiooni pidevat arengut. Loodud lahendus on universaalne ning uuringut saavad oma organisatsioonis rakendada kõik PlanPro kasutajad.
Mis on PULSS-uuring?
PULSS-uuring on pühendumuse ja rahulolu lühiuuring, mis mõõdab töötajakogemuse kõige olulisemaid aspekte. Selle eesmärk on mõista töötajate ootusi, anda juhtidele väärtuslikku tagasisidet ning kaardistada organisatsiooni tugevused ja arengukohad.
Uuring koosneb:
Gallupi Q12 metoodikast inspireeritud küsimustest, mis aitavad hinnata rahulolu ja pühendumust, võttes arvesse tööalaste vajaduste eri tasandeid: põhivajadused, individuaalsed vajadused, meeskonnatöö ning areng;
Kantar Emori pühendumuse koondindeksi küsimustest (avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu uuring), mis mõõdavad töötajate seotust organisatsiooniga;
Juhtimiskvaliteedi hindamise küsimustest, mis lisatakse kord aastas;
Vabadest kommentaaridest, kus töötajad saavad jagada, mis on hästi ja mida võiks paremaks muuta.
Lühike ja fookustatud küsimustik aitab tagada kõrge vastamisaktiivsuse ning turvaline ja anonüümne keskkond loob võimaluse ausaks tagasisideks. Tulemused esitatakse visuaalselt graafikute kujul nii üksuse kui ka asutuse tasandil, et juhtidel oleks lihtsam mõista meeskondade tugevusi ja arenguvõimalusi. Soovi korral on võimalik võrrelda ühe üksuse tulemusi teiste üksuste või kogu organisatsiooni üldiste tulemustega. Uuringu saab läbi viia ka ainult Gallupi metoodikal põhinevate küsimustega.
Miks just see metoodika?
Töötajate rahulolu ja pühendumust saab mõõta mitmel viisil, alates lihtsatest küsitlustest kuni mahukate analüütiliste süsteemideni. Kohtute juhtide ja personalitöötajate eesmärk oli leida praktiline, kuid samas teaduspõhine lahendus, mis tagaks kõrge vastamisaktiivsuse, oleks süsteemne, võimaldaks tulemusi võrrelda ning toetaks teadlike otsuste tegemist.
Kaaludes erinevaid alternatiive, valisime meetodid, mida olime juba edukalt kasutanud:
Gallupi metoodikal tuginevad küsimused aitavad mõõta ja kujundada töötajakogemust, keskendudes peamistele teguritele, mis mõjutavad tööga rahulolu ja pühendumust. Uuringud on näidanud, et kõrgem pühendumus on tugevalt seotud organisatsiooni tulemuslikkusega, see aitab vähendada tööjõu voolavust, parandada töösooritust ning suurendada rahulolu.
Emori koondindeksid võimaldavad mõõta töötajate emotsionaalset seotust tööandjaga ning võrrelda tulemusi teiste organisatsioonidega. Juhtimiskvaliteedi indeks annab pildi sellest, kuidas töötajad tajuvad juhtimist ning kas nad on valmis oma tööandjat soovitama.
Kombineerides need lähenemised, saame kompaktse analüüsivõimaluse, mis ei ole vaid mõõdikute kogumine, vaid tõhus tööriist teadlike muutuste kavandamiseks ja elluviimiseks.
Kuidas uuringut läbi viiakse?
PULSS-uuring viiakse läbi PlanPro tarkvaras, mis tagab turvalise ja mugava ligipääsu nii vastajatele kui ka tulemuste analüüsiks. Uuringut saab korraldada 1–4 korda aastas, sõltuvalt organisatsiooni vajadustest. Uuringu läbiviimist korraldavad personalitöötajad.
Tulemuste põhjal toimub aktiivne arutelu ja tegevuste kavandamine:
Tulemuste analüüs – raportid nii üksuste kui ka kogu asutuse tasandil.
Koostöövestlused – tulemuste arutamine üks-ühele vestlustes ja/või meeskondades.
Tegevuskava koostamine ja rakendamine – juhtide ja meeskondade ühiselt kokkulepitud tegevused ning jälgimine, kuidas muudatused ellu viiakse.
Mida rakendamisel silmas pidada?
Juhtkonna toetus on kriitiline. Tippjuhtide aktiivne osalus aitab luua avatud ja inimesekeskse töökultuuri ning tõstab vastamisaktiivsust.
Juhtide roll on määrav. Uuring on juhtimise tööriist ning vahetu juht on töötajate kogemuse kujundamisel keskne tegur. Juhid vajavad uuringu tõhusaks kasutamiseks tuge – koolitusi, juhendamist ja praktilisi materjale.
Tagasiside andmine ja saamine peab olema loomulik osa töökultuurist. Ilma avatud dialoogita on keeruline tulemusi tõlgendada ja neist õppida. Oluline on julgustada töötajaid oma mõtteid jagama ning näidata, et nende panus loeb.
Andmeturve ja anonüümsus on võtmetähtsusega. Töötajad peavad teadma, kuidas nende vastuseid kasutatakse ja töödeldakse ning et tulemusi ei ole võimalik seostada konkreetsete isikutega. Tulemused esitatakse vaid üldistatult asutuse tasandil kõigile, üksuste tasandil konkreetsele üksusele. Väikese osalejate arvuga üksuste tulemused kajastatakse vaid asutuse üldises kokkuvõttes.
Eesmärk ei ole võrdlemine, vaid areng. Tulemuste eesmärk on toetada töörõõmu ja rahulolu igas meeskonnas, kus suurim muutuse võimalus on juhil ja töötajatel endil.
Järjepidevus on oluline. Rahulolu ja pühendumuse kujundamine on pidev protsess, kus mõõtmine on alles esimene samm – tõeline muutus sünnib järjepidevast tegutsemisest ja teadlikust reageerimisest. Regulaarne tagasiside ja tulemuste avatud kommunikatsioon aitavad saavutada püsivaid positiivseid muutusi.
Suur tänu kõigile, kes on aidanud kaasa PULSS-uuringu loomisele ja rakendamisele! Eriline tänu kohtute juhtidele, personalijuhtidele ja PlanPro tiimile. Teie panus aitab luua parema töökeskkonna kõigile!
Autor: Terje Laur Harju Maakohutu ja Tallinna Halduskohtu personalijuht