Kuidas tõsta kontrolli oma karjäärivalikute üle?

Ajastul, kus kõik on mõne kliki kaugusel, sealhulgas enda arengu- ja kaugtöö tegemise võimalused, tundub küsimus kontrollist karjäärivalikute üle kummaline. Siiski toimime praegu töökeskkonnas, kus tööandjad on (valiku) jõupositsioonil ja mõjutavad tugevalt seda, milliseid oskuseid populariseeritakse, milliseid töövorme toetatakse ja kuidas karjääritrajektoor peaks liikuma. Et selle juures ennast mitte kaotada, tasub mõelda, kas valitud tööülesanded, enda persoonibrändi kujundamine, viimase sertifikaadi tegemine on ikka sinu isiklik, silma särama panev valik olnud või pooleldi-sunniviisiline, “konkurentsis püsimiseks” tehtud valik. On normaalne arvestada tööturuga ja sellega, mida “maailm” vajab. Minu loodud persoonibrändi mudelis on üks neljast olulisest küsimusest pühendunud just selle mõistmisele, mida klient, tööandja, sihtgrupp vajab. Liigne teiste vajadustele keskendumine võib viia ühel hetkel aga arusaamiseni, et on käidud kellegi teise rada. Nii on rahulolematus kerge tulema koos tundega, et ise ei kontrolli oma tööd ja elu. Kutsun seega üles võtma hetk, et teha check-in iseendaga ja kas siis kinnitada või taasavastada oma isiklikud eelistused, tugevused ja kontroll oma professionaalse elu üle. Koostasin need raamatu “Valikute ristteel” jooksul kirjapandud mõtete põhjal.

5 stardipunkti oma elu- ja töörütmi analüüsimiseks:

  1. Elu ja töö rütm kui karjääriplaneerimise fookus. Me võime ilmselt jääda vaidlema, mis on töö, karjääri ja elu tähendus. Isegi meie enda elukaarel see muutub. Töö võib olla eneseteostus, aga ka ainuke viis oma päriselt olulisi unistusi rahastada. Üks ei ole halvem teisest, vaid markeerib erinevaid isiklikke eesmärke, millega arvestada. Oma karjääri planeerides tasub teadlik olla ja arvestada valikute taga olevat elurütmi ja töövaliku mõju sinu eraelule. Mis on sinu jaoks tähtsam ja kas praegune elu ja töö olukord toetavad teineteist? Kui soovid rohkem vaba aega ja paindlikkust, siis kuidas peaksid oma praegust 24/7 tööd seadma hakkama, et aasta pärast saad seda teha? Kas sinu töö võimaldab sul oma oskusi realiseerida või peaksid alustama vastavasisulisi läbirääkimisi või muutma tööandjat? 

  2. Mis tagab turvatunde? Tihti leitakse, et palgatöö on turvalisem ja kindlam, sest iga kuu ju laekub palk kontole ja vallandamine ning koondamine ei ole lihtne otsus. Ettevõtja töö aga tundub ebakindel ja suurema vastutusega. Tegelikkuses võivad mõlemad olla omamoodi turvalised ja omamoodi riskantsed. Viimased aastad on näidanud, et ootamatult võib mõni valdkond muutuda ebaoluliseks ja teised tähtsamaks. Koondamistest räägitakse uudistes tihti ja ühele kohale kandideerib järjest rohkem inimesi. Mis siis tagab turvatunde? Töövormi asemel muutub oluliseks enda loodud finantskindlus, enda oskuste pagas  ja paindlikkus nii rolle kui tööd vahetada, head suhted, loovus ja toimetulek ebakindlusega. Tasub endalt küsida: Kas tunned end kindlalt, et kui tänane töö peaks mistahes põhjusel lõppema, saad kergelt oma praeguse elustiiliga jätkata ja leida endale uus ja tasuv väljakutse?

  3. Mõtteviis: Ole õpipoisi mõtteviisiga. Pikalt juhtival kohal, kõrge staatuse ja väga hästi selgeks õpitud ja tugeva identiteediga professiooniga on muutus uude suunda egole raske. Siin on kaks lahendust - alusta uude valdkonda sisenemist vaikselt, samm-haaval, samal ajal hoides oma positsiooni ja tee muutus siis, kui oled taganud endale olulise staatuse. Teine viis on omandada õpipoisi mõtteviisi ja nautida uute asjade kogemist, proovimist ja huvi tundmist, unustades staatuse ja ühe kindla professiooniga seotud identiteedist kinnihoidmine. Tugev identiteet personalijuhina, “inimeste aitajana” vmt võib olla pühendumuse märk ja olla tugevus, kuid tasub hinnata ka teisi oma tugevusi ja näha end mitmekülgsemana.    

  4. Kui hästi on paigas puhkamine? Kas praegune töö võimaldab sul piisavalt taastuda, õigel ajal puhata ja end laadida just sulle sobival viisil? Kui tunned, et tempo, mida tööl taga aetakse ei ole sobiv, aga sa ei saa ka sellest rütmist välja astuda, liigud paratamatult läbipõlemise suunas. Keskkond, kus taastumine ja puhkus omab selget rolli ja on au sees on ka hea soorituskeskkond. Kindlasti tasub arvestada, et meie kõigi elurütmid on erinevad, seega ei saa öelda, et sa pead tegema 4-h tööpäeva või 24h tööpäeva - perioodid on erinevad. Näiteks sportlased, kes ei puhka on suuremas vigastuste ohus, mis võib viia sportlaskarjääri täieliku lõpuni. Samamoodi olen näinud personalijuhte, eksperte, kes ühel hetkel suure kirega läbi põlenud. On sinu vastutus mõista, milline on sinu rütm. Puhkamine on oluline strateegiline valik ja kui sa seda ei kontrolli on raske kontrollida ka tööd ja tulemusi. 

  5. Kuidas valid arengusuuna? On loomulik lasta oma arengus juhinduda juhuslikult tekkinud võimalustest, põnevatest ideedest ja tööandja-kliendi nõudmistest. Uudishimulike inimestena, kellel on aega ja raha osaleda põnevatel koolitustel ja kursustel võib see pakkuda väga palju. Tasub aga küsida, et kas järgmine sertifikaat, uus kutse, täiendav hobi lisab sinu soovitud karjääriteele sügavust või viiba ta sind sinu eesmärgist eemale? Me ei pea olema kõiges litsenseeritud, mõnda asja võib teha ka lihtsalt hobi korras. Me ei pea ka lõpmatuseni laiendama oma oskustepagasit, eriti, kui see võtab ära tähelepanu ära sellest, mis on sinu kutsumus. Oskus vahet teha on võimalusterohkel ajastul keeruline. Tasub küsida, kas valin osalemise, litsensi, täienduse selle pärast, et see tõesti on huvitav ja kasulik või selle pärast, et ma pean või tunnen muidu, et ei ole osa grupist, tunnen millestki ilma jäämise hirmu. Teades vastust saad vastavalt ka otsuseid teha ja nii kontrollida, kuhu oma energiat paned.

Mida teadlikumalt oleme valinud oma karjääritee, seda kergem on keskenduda tööle, arendada end olulistes aspektides ning pakkuda väärtust kliendile või sihtgrupile, kelle jaoks meie töö tulemused olulised on. Selle juures ei tohi unustada pikemat plaani ja (soovitud) muutuseid enda tulevikus ja ka töövaldkonna arengusuundi ja mõista, et tuleviku kujundamine nauditavaks sõltub tänastest valikutest. Ja seda ka siis (eriti siis!), kui täna on kõik hästi.

Autor: Liisi Toom

Autorist: Liisi Toom on sooritus-coach, koolitaja ja raamatu “Valikute ristteel. 22 võimalust tähendusliku karjääri loomiseks” autor, lõpetanud Tartu Ülikoolis kommunikatsioonijuhtimise (MA) ja psühholoogia (BA), keskendudes soorituspsühholoogiale. Coachingu kaudu aitab ta oma klientidel nende võimeid ja ambitsiooni ellu viia, toetavat keskkonda luua ning väljakutseid nautida. Liisi on loonud persoonibrändi mudeli Eestis, mida kasutatakse laialdaselt tööalase arengu planeerimiseks ning realiseerimiseks. 

“Usun ja olen läbi aastate näinud, et kõige efektiivsem ja rahulolevam inimene on see, kes tunneb, et tal on kontroll oma valikute üle ja kes läbi suurema teadlikkuse ja loodud turvatunde on paindlik nii tööalases kui eraelus seotud muutustega. Tihtipeale on meil rohkem valikuid ja vabadus neid ellu viia suurem, kui ise tajume. Just seetõttu panin oma kogemusest ja klienditööst lähtuvalt kokku raamatu “Valikute ristteel. 22 võimalust tähendusliku karjääri loomiseks”, mis on hea tööriist oma karjääristrateegia loomiseks ja avastamiseks nii om elu tipus olles kui ka kannapööret tehes.”
- Liisi Toom

Previous
Previous

Positiivne psühholoogia: töötajate heaolu parandamine töökohal

Next
Next

Eestis tippjuhtide arusaamad strateegilisest personalijuhtimisest ja ootused personalijuhile