Kuidas taastuda toksilisest töökeskkonnast
Oktoober oli vaimse tervise kuu. Selle jooksul küsiti “Eesti Personalijuhid” LinkedIni grupi liikmetelt muuhulgas ka kogemuse kohta toksilise töökeskkonnaga. Hirmuäratavad 72% küsimusele vastajatest tõdes, et on kas töötanud või kogenud mürgist töökeskkonda. Seetõttu tundus paslik antud teemat veidi rohkem avada ning tuua välja ka mõningaid tehnikaid, kuidas sellest edukalt taastuda.
Pole saladus, et tänapäeva inimesed otsivad ennekõike töökeskkonda, kus nad saavad vaimselt ja emotsionaalselt areneda. Töötajad on vähem tolerantsed vaenuliku kohtlemise, kehva suhtluse ja igasuguse kontoridraama suhtes. MIT-i Sloani juhtimiskooli hiljutises uuringus leiti, et mürgine töökultuur on peamine põhjus, miks inimesed töölt lahkuvad.
Düsfunktsionaalses töökeskkonnas töötamisest tuleneva stressi eest põgenemine võib olla õnnistuseks töötaja heaolule. Kuid mürgise töökoha mõjudest täielikult lahtisaamine võib osutuda keerulisemaks kui algselt arvati.
Võtkem näiteks Gerald, kes oli kolm kuud töötanud oma uues rollis tarkvaraettevõtte projektijuhina. Kõikide mõõdikute järgi olid tema esimesed 90 päeva edukad. Ta oli rakendanud uusi, vajalikke protseduure ja loonud positiivseid suhteid peamiste sidusrühmadega. Nendest tulemustest hoolimata ei suutnud Gerald rahutusest oma uue juhi suhtes lahti saada. Ta ütles: "Olen oma viimase rolli pärast armistunud. Pidin olema oma sõnadega äärmiselt ettevaatlik, et mu juht ei saaks neid kasutada minu vastu. Ma ei saanud kunagi tõstatada raskeid teemasid ilma, et ta plahvataks.”
Oli selge, et Geraldi varasem kogemus mürgisel töökohal oli jätnud oma jälje. Ja ta pole üksi. Töökohast tingitud traumad on relevantne, ent vähearutatud probleem – ent töötajate kõrge läbipõlemise ja voolavuse tõttu veelgi olulisem, et sellega tegeldaks. Traumad võivad tuleneda paljudest kahjulikest käitumisviisidest, alates verbaalsest ahistamisest või sotsiaalsest isolatsioonist kuni rassismi ja töökoha ebastabiilsuseni välja. Üks tehnoloogiastrateeg võttis igapäevaselt töökohast tingitud traumaga elamise kogemuse hästi kokku: „Kas kellelgi on kunagi olnud toksilisest töökohast tingitud PTSD? Kui sissetuleva meili helin kutsub esile reaktsiooni „võitle, põgene või tardu?”
Hea uudis on see, et kui oled langetanud otsuse mürgise töökohaga hüvasti jätta, oled juba läbi teinud kõige raskema osa. Järgnevalt mõned soovitused, kuidas taastuda, edasi liikuda ja oma uues rollis edukas olla.
1. Leia meelerahu
Võid tunda pahameelt nende suhtes, kes sind halvasti kohtlesid. Või mängid ikka ja jälle oma peas läbi olukordi ja vestlusi, mõeldes, mida oleksid saanud teisiti teha või öelda. Seda tüüpi “kordussaated” on väga levinud ja mõistetavad - aju vihkab ebaselgust ja püüab otsida vastuseid rikkumistele, isegi kui see kasu ei too.
Kognitiivse lõpetatuse (closure) vajadus on võimas ja see võib aidata leida aktsepteerimist, mis võimaldab üle minna millegi uue poole. Näiteks oli Gerald ikka vihane oma endise juhi peale, et teda ei hinnatud. Gerald mõistis, et tema endine juht ei palu ta käest mitte kunagi vabandust ning tegelikkuses, ta ka ei vaja seda. Selle asemel oli tal vaja endale andestada ja avaldada tunnustust; Gerald kirjutas oma mineviku minale kirja, tunnistades, et ta andis tol ajal oma teadmiste ja kogemustega parima.
Töölt edasi liikumine – mürgine või mitte – on kaotus, seega, anna endale ruumi kurvastamiseks. Kaalu nn vabastamisrituaali, näiteks hüvastijätukirja kirjutamist (mida sa kuskile ei saada), tööfailide arhiveerimist/kustutamist või vanade dokumentide purustamist.
2. Võta kontroll selle üle, mille üle saad
Keegi ei vääri ebaõiglust, kiusamist või väärkohtlemist, ent enesesüüdistamine on tavaline reaktsioon traumale: sa võid põdeda “mis-oleks-kui” küsimuste (mis oleks, kui oleksin varem sõna võtnud?) pärast või isegi tunda häbi, et lubasid end niimoodi kohelda. Enda suhtes kaastundlik olemine aitab enesekindlust taastada, nagu ka enda väe tagasivõtmine konstruktiivse tegevuse kaudu, mis tugevdab eneseteadlikkust.
Oletame, et viimases rollis oodati sinult ööpäevaringset vastutulelikkust. Ei ole produktiivne end “lükata-tõmmata” olemise pärast materdada. Lõppude lõpuks vastutab siiski tööandja töökeskkonna kujundamise ja töökoormuse määramise eest. Palju mõistlikum on suunata oma energia enesekehtestamise oskuste parandamisse, et saaksid näiteks järgmisel korral sõna võtta, kui tunned, et mõni projekt ei ole uues rollis saavutatav või jätkusuutlik.
3. Ole valmis käivitajateks
Pööra oma uues töökohas tähelepanu olukordadele, mis tunduvad tuttavad, sest need toovad sind tagasi vanade stressireaktsioonide juurde. Konkreetsete olukordade tuvastamine, mis võivad emotsionaalselt mõjuda, annab sulle võimaluse koostada plaan nendega toimetulemiseks. Levinuimad käivitajad on tõrjutus, abitusetunne või tagasilükkamine.
Geraldi ajalugu kiusliku juhiga tähendas, et ta oli oma uue juhiga üks-ühele vestluste eel eriti ärev. Ent käivitajate teadvustamine võimaldas Geraldil oma närvisüsteemi kõigest mõne sügava hingetõmbega maha rahustada. Samuti tekkis tal harjumus jälgida jutte, mida ta iseendale räägib. Näiteks kui tema juht ei suutnud talle positiivset tagasisidet anda, mõtles ta alguses: „Jälle hakkab pihta. See on nagu mu viimane töökoht. Minu juht ei hinda mind." Gerald õppis aga ära tundma, et kasutu sisekõne pole nende omavaheliste heade suhete säilimise seisukohast vajalik ning lõpetas mineviku projitseerimise uuele töökohale ja juhile.
4. Naudi positiivseid hetki
Aju on alati potentsiaalse ohu suhtes valvel ja seda veel eriti pärast traumat. Seetõttu võib inimene häälestuda võimalikule kriitikale ja ähvardustele isegi siis, kui ta on alustanud uut rolli turvalisemas keskkonnas. Seda mustrit saab aga üle kirjutada psühholoogilise tehnikaga, mis hõlmab positiivsete hetkede muutmist positiivseteks kogemusteks ja uskumusteks. On tõestatud, et see suurendab õnnetunnet, rahulolu ja enesetõhusust.
Siin on ka mõned harjutused, mida proovida:
Positiivne meenutus. Kuluta 10 minutit päevas mõtiskledes mõne positiivse hetkega seotud mõtete ja emotsioonide üle.
Kolm head asja. Kirjuta iga päev üles kolm positiivset sündmust ja mõtle, miks need juhtusid.
Positiivne kujutlusvõime. Mõtle järgmisele päevale ja kujuta üksikasjalikult ette kõike head, mis võib juhtuda.
Lõpetuseks, kaalu teistega avameelne olemist, kui oled oma uues töökohas usalduse saavutanud. Kõigil on avameelsuse suhtes erinev mugavustase, kuid oma varasematest kogemustest rääkimine võib mõne teise jaoks olla oluline samm paranemisel.
Ennekõike hoolitse enda eest. Uue töökohaga kohanemine võib ka parimates tingimustes olla stressirohke, rääkimata sellest, kui toibute sealjuures mürgise töökeskkonna mõjudest. Kannatlikkuse ja enesekaastundega saad tõusta kõrgemale ja muutuda vastupidavamaks kui kunagi varem.
Artikli tõlkis ja toimetas
