Tänulikkus läbi vimma lahustamise
Tänulikkus — kuuleme igapäevaselt mitmes variatsioonis, aga ühtse sõnumina "Ole tänulik!". Tõsi, tänulikkus aitab oluliselt kaasa paremale enesetundele, tuues fookusesse positiivsed asjad ja kogemused. Aga kui palju on selle tänulikkuse juures tegelikult maske? Mulle on jäänud viimasel ajal tunne, et see "võlts" tänulikkus on justkui põgenemine, sõnnikuhunnikule vahukoore peale panemine. Lihtsam on minna vooluga kaasa, võtta nö suund fake it til you make it. Aga nagu emotsioonidega ikka, alla surumine või vaigistamine ei ole jätkusuutlikud. Sisemusse jääb ikka vimm pitsitama. Kuidas siis olla tänulik, kui sinu sees on vimm?
Mul on olnud suur au ja õnn kohtuda dr Kerry Howellsiga ning kuulata ja kaasa töötada tema seminaril. Soovin isutekitajana jagada teiega mõningaid tema uuringute avastusi, kogemusi ja tsiteerida tema mõtteid. Rohkem infot ja viiteid leiab aga tema kodulehelt www.kerryhowells.com.
Dr Kerry Howells — Tasmaaniast pärit tänulikkuse uurija, Tasmaania ülikooli haridusteaduskonna õppejõud, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert ning samuti tuntud kui teadlane ja koolitaja positiivse psühholoogia meetodite rakendamisel läbi tänulikkuse prisma, on üle 25 aasta uurinud, õpetanud ja praktiseerinud tänulikkust. Ta on avaldanud mitmeid akadeemilisi töid tänulikkuse rollist koolide juhtimises ja õpetamises. Oma raamatu „Gratitude in Education. A Radical View“ võttis ta aluseks ka Tasmaania ülikoolis algatatud kursusele, mis oli esimene omataoline maailmas.
“Tänulikkus aitab inimestel olla rohkem kohal, blokeerides toksilisi emotsioone, olla vähem vastuvõtlik stressile ning suurendada sotsiaalsete sidemete ja enese väärtustamist.”
Dr Howells juhib aga tähelepanu, et enne kui hakata tegema tööd tänulikkusega, tuleb otsa vaadata ja lahustada vimm. Töökeskkonnas juhtub seda sagedamini, et palju erinevaid inimesi on koos, emotsioonid ja meeleolud on erinevad ning kommunikatsioon ei ole kõige parem.
Töökultuuri osaks väga palju tänulikkust veel integreeritud ei ole, ent ometi võiks, sest kasutegureid on väga palju. Seega, mida annab tööandjale tänulik töötaja ja tänulikkust praktiseeriv töökeskkond?
Suurendab prosotsiaalset käitumist, mille korral inimene kasutab oma ressursse selleks, et saavutada positiivseid tagajärgi teise inimese jaoks. Prosotsiaalne käitumine sisaldab endas näiteks teiste eest hoolitsemist, koostööd, sõbralikkust, abistamist, vastutusvõimelisust, usaldatavust, suuremeelsust ja enesekesksuse puudumist.
Tugevdab inimsuhteid
Võib aidata kaasa töötaja efektiivsusele
Võib aidata kaasa tööga rahulolule
Keerulised inimsuhted on natuke nagu viitsütikuga pomm: sageli piisab ainult ühest toksilisest kolleegist selleks, et kogu töökeskkond teineteise vastu töötama hakkaks. Rääkimata erinevatest terviseriskidest, mis see inimesele põhjustab: südamehaiguste risk, krooniline stress, ülepinge, erinevad põletikud, kehv immuunsüsteem ning kõige lõpuks veel enneaegne surm. Ja päeva lõpuks tähendab see haiguslehtede ja aina uute värbamiste tõttu tööandjale üsna kopsakat lisakulu.
Loomulikult võib faktoreid olla veel ja kõik ei olegi alati ette ennustatav ning sellest tulenevalt võib keegi oma ootustes pettuda või tunda end kuidagi alaväärtustatuna.
On mõned küsimused, mida endalt küsida ja olukorrad, kuhu ennast panna, et olukorda analüüsida:
teadvusta mille suhtes või kelle suunas on vimm tekkinud;
võta vastu otsus, et sa ei räägi tagant selja ja levita kuulujutte;
võta vastutus enda rolli eest konfliktis;
küsi endalt, kus selles olukorras on sinu enda kasvamise koht;
tegele olukorraga esimesel võimalusel;
väljenda oma muret/seisukohta asjassepuutuva osapoolega;
väljenda ennast arusaadavalt ja ole ka ise mõistev;
vaata olukorda teise poole pilguga;
mõtle sellele, mille eest olid sellele inimesele tänulik enne seda situatsiooni.
“Vimma kandmine on nagu ise mürgi joomine lootuses, et vaenlased surevad.”
Dr Howellsi sõnade kohaselt on tänulikkus rohkem kui tunne — see on tegevus. See on eesmärgipärane, ajas kasvav, üks olukord või inimene korraga, natuke meie mugavustsoonist väljas, ei sõltu tujust ja tulemused tulevad meie seest. Praktiseeri tänulikkust iga päev küsides endalt:
kas ma olen põhjustanud kellegi ootuste murdumise?
kas ma põhjustanud kellelegi alaväärtustatud tunde?
kui olen, mõtlen läbi, kuidas seda järgmisel päeval lahendada.
Seega, nagu ka kõige muuga siin elus, nii ka tänulikkusega – järjepidev harjutamine on kõige alus. Ja mitte vähem oluline on märgata ka väikest vimma endas ja sellega tegeleda. Ärme lase negatiivsetel emotsioonidel enda üle võimust võtta, oleme endaga leebed ja hoolime teistest.
Artikli autor