Huvitavamaid lugusid töövestlustelt: kaamerasse ilmutakse särgita ja keset vestlust hakatakse e-sigaretti pahvima

Koroonakriisi tõukel peamiselt virtuaalkeskkonda kolinud töövestlused on kaasa toonud muutuse inimeste käitumises. Elisa talendijuht Keishy Margus tõdes, et kui enamasti kohtlevad tööotsijad virtuaalseid töövestluseid kui igat teist intervjuud, siis on aastate jooksul pidanud värbajad kokku puutuma hulga kummaliste olukordadega. Kusjuures mitmetel juhtudel pole pruukinud inimesed ise arugi saada, et nad on käitunud ebasobivalt.

“Tuhandeid vestluseid läbi viinud värbajad on näinud paljut. Kui juba enne koroonaaega tuli ette juhtumeid, kus tööotsija astus värbajale tänaval ligi ja küsis, miks tema kandidatuuriga edasi ei mindud – midagi, mis võib olla inimest teadmata võrdlemisi hirmutav – siis esmaste töövestluste kolimisel virtuaalmaailma hakkas huvitavaid olukordasid järjest enam esile kerkima,” sõnas Margus. “Ja kuigi ühtegi värbajat ei huvita, milline on inimese kaamerast paistev taust, siis mõjutab paratamatult vestluse tulemust üksjagu inimese käitumine ja suhtumine.”

Kui silmast-silma peetavatel töövestlustel kehtivad üldlevinud eetikanormid, siis tõdes ta, et mõnel juhul paistavad need virtuaalvestlusel ununema. Näiteks on video teel peetud vestlusel osalenud inimene särki kandmata, videopildis on suitsetatud e-sigaretti ning vestlusel on osaletud äsja ärganuna, veel voodis teki all olles. Haruldased pole ka olukorrad, kus vestlustel osaletakse linnaliinibussis, ilma levita metsas või muul moel, mis muudab kandidaadiga suhtlemise keeruliseks.

Selle kõrval tõi Margus välja ka huvitava kogemuse, kus kandidaat võttis enne igale küsimusele vastamist ebatavaliselt pika mõtlemisaja. Veidi täpsemalt kuulates selgus, et selle aja jooksul sosistas talle toa teisest otsast keegi vastuseid ette ning aitas küsimusi välja mõelda.

“Potentsiaalse tööandja kontorisse vestlusele minnes ei kujutaks keegi ette, et võiks sinna ilmuda ilma riieteta, hakata keset vestlust suitsu pahvima või võtta kaasa ema, kes saab vaikselt kõrval õigeid vastuseid ette öelda. Virtuaalmaailmas tundub see justkui okei,” märkis ta. “Selline käitumine on aga midagi, mida tasuks vältida. See ei jäta head muljelt, tekitab küsimusi suhtumise ja motiveerituse kohta ning võib mõju avaldada ka värbamisotsusele.”

Töövestlusel hea mulje jätmine pole raketiteadus

Seejuures rõhutab Margus, et töövestlusel hea mulje jätmine ei ole tegelikult keeruline. Enamasti üritavad värbajad mõista inimese tausta, IT-rollide puhul tehnilisi oskuseid, kandidaadi motiveeritust ja ta suhtumist ning isikuomadusi. Kui suhelda mõistlikult, käituda viisakalt ja näidata välja, et töökoha saamiseks peetav vestlus on päriselt oluline ja endast soovitakse jätta head muljet, paraneb tõenäosus protsessis edasiliikumiseks märkimisväärselt.

“Suhtle mõistlikult, ole viisakas ja sõbralik ning küsi ja vasta julgelt,” rõhutas ta kõige olulisemaid aspekte. “Kui soovid veel enam silma paista, ei maksa karta ka pärast meeldivat vestlust värbajale kirja saata ning välja tuua, et vestluse järel tekkisid positiivsed emotsioonid ja väljendada jätkuvat huvi protsessis edasi liikuda – kui see nii muidugi on. Selle kõrval ei tasu ka vältida vastupidise kirja saatmist: kui pärast vestlust tekkis tunne, et see töökoht pole sulle, võib selle julgelt välja öelda ja keegi ei solvu.”

Küll aga tasub tema sõnul vältida nii positiivsete kui negatiivsete emotsioonide korral enesekontrolli kaotamist. Näiteks on ette tulnud olukordi, kus kandidaat on pärast eitava vastuse saamist saatnud värbajale roppustest täidetud kirja. “Eesti on väike. Sama värbaja võib tulevikus töötada mõnes muus ettevõttes, kuhu soovid kandideerida, või võib tulevikus tekkida soov uuesti samasse firmasse kandideerida. Sellised juhtumid jäävad aga meelde ja võib olla ei soovita pärast kellegi näo täis sõimamist sind enam uuesti jutule võtta. Isegi aastate pärast,” lausus ta.

Kõige eelneva kõrval on läbivaks oluliseks jooneks ka ausus, seda eriti tehnilisemate rollide puhul, näiteks kandideerides arendajaks.

“Oma tehnilist tausta tuleks ausalt avada ning kui mõne tehnoloogiaga pole kokku puututud, siis see ka välja öelda. Ei tasu ka arvata, et värbajad või värbavad juhid rumalad oleks – nad on näinud sadu kandidaate ning suudavad üsna hästi ära tunnetada, millal neile üritatakse luisata. Pigem olla aus ja selgitada mõne oskuse puudumist. Kui suhtumine ja motiveeritus on head, siis tihtipeale kaaluvad need üle ning nende õppimiseks luuakse võimalused juba tööle asudes,” lisas ta.

Allikas: Elisa Eesti