Miks on oluline tegelda töötajate heaoluga sõltumata ettevõtte suurusest?

2. osa


#heaolupoolt!* ehk Loomus MTÜ juhtgrupi heaolu tõstmine

Programmi lõpetamiseks pidi iga osaleja koostama vastavalt väljavalitud teemale projekti. Minu valik oli Loomus MTÜ juhtgrupi heaolu tõstmine. 

Loomus MTÜ on loomade eestkoste organisatsioon, mis levitab aktiivselt jätkusuutlikku ja hoolivat suhtumist loomadesse nii Eestis kui ka mujal maailmas. Loomuse eesmärgid on loomatemaatika tähtsuse tõstmine Eesti ühiskonnas; loomasõbraliku mõtlemise, käitumise ja tarbimise leviku suurendamine; loomakaitsepoliitika kujundamine.

Loomusel on 3 töölepinguga töötajat (täis- ja osakoormusel) ning vastavalt elluviidavatele projektidele tehakse töövõtulepingud projekte eestvedavate inimestega. Loomusel on suur vabatahtlike kogukond ning lisaks ka liikmeskond, kummastki on aga aktiivseid tegutsejaid kokku ca ⅓.

Vajadus

Loomad ei saa ise enda eest rääkida, neil on hääleks vaja nende heaolust hoolivate inimeste organisatsiooni. Loomakaitsega tegelevad inimesed on suure empaatiavõime ning tihtipeale ka õrna hingega. Samas julmus, millega nad läbi oma tegevuse kokku puutuvad, on tohutu, mistõttu juhtub tihti, et loomakaitsjad “lähevad katki” — emotsionaalselt, psühholoogiliselt, jne. 

Loomuse tegevusvaldkonnad on üksikjuhtumite lahendamisest laiemad, kuna valdkonnad, millega organisatsioon tegeleb, eeldavad mõtteviiside muutust. See tähendab, et ühe teemaga peab tihtipeale tegelema aastaid, mis võib viia ka selleni, et soovitud muutust ei tule. See on kurnav, demotiveeriv ning võib inimestelt võtta jaksu ja energia teemaga tegelda.

Seetõttu otsustasin, et Fontese heaolusaadikute väljaõppe programmi lõpuprojekti raames soovin keskenduda Loomuse juhtgrupi heaolule, kaardistadades, mis tasemel see hetkel on, ning pannes paika tegevused, kuidas seda tõsta. 

Protsess

Selleks, et aru saada, mis on tänane olukord, lõin juhtgrupi heaolu kaardistamiseks küsimustiku, mis põhineb Gallupi viiel tööheaolu elemendil (psühholoogiline, sotsiaalne, tööga seotud, füüsiline ja finantsiline). 

Sõnastasin enda jaoks ka minimaalse ja maksimaalse tulemuse:

  • Minimaalne — Loomusel on sisse seatud juhtgrupi jaoks psühholoogilise heaolu toetamiseks toimiv praktika.

  • Maksimaalne — Loomusel on olemas terviklik heaolustrateegia (5 elemendiga lähenemine), kuidas oma juhtgrupi liikmeid heaolu suurendamisel toetada.

Tänaseks olen kogunud juhtgrupilt sisendi ning plaanis on tutvustada tulemusi ning sealt edasi arutada läbi ja panna paika võimalikud esimesed sammud. Tahan alustada minimaalse tulemuse saavutamisest, kuna tunnen, et see loob antud ajahetkel kõige suuremat väärtust.

Riskide maandamine

Selleks, et omada ülevaadet, mida antud projekt puhul arvestada, olen kaardistanud ka vajaminevad ressursid ning võimalikud ohukohad, aga ka lahendused:

  1. Aeg — kuna juhatuse liikmed tegelevad mõlemad ka sisulise tööga, siis võib juhtuda, et antud projekt vajub kõige muu “põleva” valguses tagaplaanile. Selleks, et seda vältida, on mõistlik jaotada projekt eraldi etappideks, panna igale etapile, aga ka kogu projektile konkreetne tähtaeg, mis aitab hoida tegevusi joonel.

  2. Rahastus — üldiselt tähendab iga täiendav hüve kulutust, aga Loomuse tegevus on toetatud projektirahadest. Võib juhtuda, et me ei leia selle projekti jaoks nö õiget toetuse küsimise kohta. Selleks, et meil oleks võimalus leida just selle projekti jaoks õige toetuse küsimise koht, tuleb leida mitu erinevat võimalust, mis säärast algatust toetaks ning uurida alustuseks, kas see võiks olla projekt, mida toetatakse.

  3. Sihtgrupi pettumus — inimeste ootused on erinevad ning me ei saa tagada, et suudame pakkuda kohe ja kõikidele soovitut, see võib tekitada juhtgrupi liikmetes nördimust. Et seda riski minimeerida, on algusest peale oluline juhtgrupi liikmete ootuste juhtimine ning avatud kommunikatsioon antud projekti osas.

  4. Hüvesid ei kasutata — võib juhtuda, et kuigi mõte täiendavatest hüvedest on küll ahvatlev, siis kõike arvesse võttes ei hakka sihtrühm pakutavat siiski kasutama. Selleks tahame anda võimaluse juhtgrupile hääletada, milline on tõepoolest kõige vajalikum hüve, millest nad siiani puudust on tundnud.

Usun siiralt sellesse, et pole oluline, kas organisatsioon on suur või väike, heaolu on kriitiline teema, mida tuleb hoida fookuses ning millega tuleb järjepidevalt tegeleda. Ja alati ei pea alustama suurtest projektidest, vaid tähtis on mõista, kus etapis organisatsioon parasjagu on ning mis on inimeste heaoluga seotud reaalsed vajadused.


* Loomus MTÜ üks sotsiaalmeedias kasutatavatest haaksõnadest on #loomadepoolt, mistõttu sai antud projekti jaoks see veidi teises valguses ümber sõnastatud

1. osa loe siin.


Artikli autor

Sirli Spelman


Previous
Previous

SOL Baltics HR EXPO kogemuslugu

Next
Next

Miks on oluline tegelda töötajate heaoluga sõltumata ettevõtte suurusest?