Valitsus muudab töötamise paindlikumaks

Valitsus andis tänases majanduskabinetis heakskiidu liikuda edasi töölepingu seaduse muudatustega, millega luuakse töötajale ja tööandjale võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid ning täpsustatakse töötajate töö- ja puhkeaja reegleid. Võrreldes varasema eelnõu versiooniga võimaldatakse täiendavat tööaja paindlikkust kõigile töötajatele, mitte vaid teatud sihtgruppidele.  

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on tegu muudatustega, mida tööandjad on pikalt oodanud, kuid mille detailide osas valitsuses seni kokkulepet polnud saavutatud. “Tegemist on tööturu osaliste poolt ammu oodatud leevendustega, mis võimaldavad sõlmida kaasaegseid ja paindlikke töölepinguid. Tingimused saavad olema lihtsamad, kui varasem lahendus ette nägi ning on leitud hea tasakaal tööaja paindlikkuse ja töötaja kaitse vahel,” rääkis minister.  

Paindliku tööaja kokkuleppe kohaselt saab edaspidi töötada tööajavahemikuga, mis sisaldab kokkulepitud tunde, mis on alati garanteeritud, ja lisatunde, mida võib, aga ei pea tegema. Näiteks lepitakse kokku, et töötaja tööaeg on 0,25-0,75 või 0,5-1,0 koormust. 

Minister Keldo sõnul on tööturg kiiresti muutunud ja inimesed soovivad senisest paindlikumaid töösuhteid. Paindliku tööaja kokkulepped võimaldavad arvestada nii töötaja kui tööandja muutuvate vajadustega. “Kas on ettevõtjal hooajaliselt töömaht suurenenud, või soovib töötaja olenevalt koolikoormusest teha tööd rohkem või vähem,” tõi minister näiteid.  

Võrreldes eelnõu varasemate versioonidega on välja võetud põhimõte, et paindlikke kokkuleppeid saab sõlmida üksnes teatud sihtgruppidega (nt õpilased ja tudengid, pensionärid jne). Eelnõu eesmärk on võimaldada täiendavat tööaja paindlikkust kõigile töötajatele, kes seda soovivad ja vajavad.  

Keldo sõnul tegid sellise ettepaneku eelnõu kooskõlastamise käigus mitmed osapooled, näiteks Tööandjate Keskliit, Kaubandus-Tööstuskoda, Hotellide ja Restoranide Liit ja Tööinspektsioon. “Anname paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise võimaluse kõigile inimestele, mitte kitsalt teatud sihtgruppidele. Sellised kokkulepped on kahepoolsed, mis tähendab, et töötaja ja tööandja saavad omavahel otsustada, kas selline töökorraldus neile sobib ja rääkida läbi täpsemates tingimustes,” selgitas ta.   

Paindlike tööaja kokkulepete eesmärk on motiveerida tööandjaid sõlmima võlaõiguslike lepingute asemel töölepinguid, mis pakuvad töötegijatele rohkem tööalast kaitset, nagu puhkuseõigus ja miinimumtöötasu. 

Paindlikke kokkuleppeid on võimalik sõlmida kõigis sektorites ning töötaja tunnitasu peab enamikul juhtudest olema vähemalt 1,2-kordne alammäär (nt 2025. aastal tunnitasu vähemalt 6,37 eurot). Ka paindliku tööaja kokkuleppe korral tuleb järgida kehtivaid töö- ja puhkeaja nõudeid ehk töötunnid ja lisatunnid kokku ei tohi ületada täistööaega.  

Lisaks taastatakse eelnõuga varasem pikaaegne iganädalase puhkeaja praktika, mille kohaselt iganädalane järjestikune puhkeaeg hõlmab ka igapäevast puhkeaega. See tähendab, et tavapärase tööaja arvestuse korral (st E-R töö) tuleb töötajale tagada 48 tundi järjestikkust puhkeaega ning summeeritud tööaja arvestuse korral (st graafikuga töö) 36 tundi. Selline praktika on Eestis kehtinud töölepingu seaduse loomisest alates.   

Töölepingu seaduse muutmise eelnõu käis teisel avalikul kooskõlastusringil mullu novembris. Eelnõu on plaanis valitsusele kinnitamiseks saata lähinädalatel.  

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium