Suur ülevaade 2025–2026 maksumuudatustest
Alates 1. jaanuarist 2025 jõustuvad mitmed tulu- ja käibemaksuseaduse muudatused, mis mõjutavad nii ettevõtteid kui ka eraisikuid. Koostasime ülevaate vastuvõetud muudatustest, mis jõustuvad 2025. aastal, ja anname ülevaate ka kavandatavatest muudatustest.
2025 maksumäärad
Ettevõtte tulumaks 22% (22/78)
Füüsilise isiku tulumaks 22%
Maksuvaba tulu kuni 654 € kuus ja kuni 7848 € kalendriaastas, sõltuvalt inimese aastasest brutotulust
Maksuvaba tulu pensionieas kuni 776 € kuus ja kuni 9312 € kalendriaastas
Sotsiaalkindlustusmaksed:
Tööandja kohustus: 33,8% (33% sotsiaalmaks ja 0,8% töötuskindlustusmakse)
Töötaja kohustus (kinnipeetavad maksed): 1,6% töötuskindlustusmakse ja 2% või 4% või 6% kogumispensioni makse.
Käibemaksu standardmäär 22%, vähendatud määrad 13% ja 9%
Käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär 40 000 €
Miinimumpalk 886 € kuus, 5,31 € tunnis
2025. aastal jõustuvad muudatused – vastu võetud
Mootorsõidukimaks
Alates 1. jaanuarist 2025 kehtestatakse uus iga-aastane mootorsõidukimaks liiklusregistris registreeritud mootorsõidukitele.
Maks kehtib järgmistele sõidukikategooriatele:
sõiduautod (M1, M1G)
kaubikud (N1, N1G)
mootorrattad ja mopeedid (L3e, L4e, L5e, L6e, L7e)
maastikusõidukid (MS2)
ratastel traktorid (T1b, T3, T5)
Maksustamisperiood on kalendriaasta ja maks tasutakse kahes osas: pool 15. juuniks ja pool 15. detsembriks.
Maksuteade väljastatakse maksumaksjale 15. veebruariks liiklusregistris juba registreeritud sõidukite kohta. Esmakordselt registreeritud sõidukite puhul väljastatakse maksuteade 15 tööpäeva jooksul pärast registreerimist.
Alates 1. jaanuarist 2025 kehtestatakse registreerimistasu sõiduki esmaregistreerimisel Eestis või esmasel omanikumuutusel pärast 1. jaanuari 2025, välja arvatud juhul, kui registreerimistasu on juba tasutud.
Registreerimistasu ei kohaldata liisingufirmalt ostetud sõidukite puhul, kui liisinguvõtja saab omanikuks, ega pärandatud sõidukite registreerimisel. Registreerimistasu rakendub järgmisele müügitehingule ja omanikumuutusele.
Aastamaks ja registreerimistasu arvutatakse järgmiste komponentide alusel: baasmäär, CO2 heitmed, täismass ja sõiduki vanus.
Täiselektriliste sõidukite puhul CO2 heitmete komponenti ei kasutata.
Sõiduki vanus vähendab järk-järgult mootorsõidukimaksu summat.
Et olla paremini valmis eelseisvateks muudatusteks ja hinnata oma maksukohustust, on Maksu- ja Tolliamet välja töötanud mootorsõidukimaksu kalkulaatori, mis on saadaval siin.
Ettevõtte tulumaks
Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb ettevõtte tulumaksu määr 20%-lt 22-le brutoväljamaksetelt, st 22/78 netoväljamakselt.
Eestis rakendatakse kassapõhist arvestust ja kasum maksustatakse väljamakse tegemise ajal kehtiva määraga – näiteks 2023. aastal teenitud kasum, mis makstakse välja jaanuaris 2025, maksustatakse 22% määraga.
Alates 1. jaanuarist 2025 kaotatakse regulaarselt jaotatud dividendide 14%-line vähendatud maksumäär ja kõik kasumijaotused maksustatakse 22/78 määraga.
Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb krediidiasutuste avansilise tulumaksu määr 14%-lt 18%-le.
Füüsilise isiku tulumaks
Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb füüsilise isiku tulumaksu määr 20%-lt 22%-le.
Uus määr kehtib alates 1. jaanuarist 2025 saadud tuludele – näiteks detsembris 2024 tehtud töö eest saadud palk maksustatakse uue määraga, kui maksekuupäev on 2025. aastal.
Alates 1. jaanuarist 2025 saavad residentidest eraisikud suurendada kohustusliku kogumispensioni maksemäära 2%-lt kas 4%-le või 6%-le.
Valitud maksemäär kehtib vähemalt ühe kalendriaasta.
Taotlust maksemäära muutmiseks saab esitada igal ajal aasta jooksul, kuid uus määr hakkab kehtima alates järgmise aasta 1. jaanuarist, kui taotlus esitatakse enne 30. novembrit. Detsembris esitatud taotluste puhul hakkab uus määr kehtima ülejärgmisest aastast – näiteks detsembris 2024 esitatud taotlus hakkab kehtima alates jaanuarist 2026.
Selleks, et uus määr hakkaks kehtima alates 1. jaanuarist 2025, tuli taotlus esitada hiljemalt 30. novembriks 2024.
Tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024 käsitletakse tulumaksuseaduse kohaselt järgmisi varasid finantsvaradena:
Pandikirja pandikirjaseaduse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2162 tähenduses.
Laenud või väärtpaberid, mis on omandatud ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel, kes on saanud tegevusloa EL-i määruse 2020/1503 alusel.
Alates 1. jaanuarist 2025 lisandub finantsvarade nimekirja ka krüptovara, mis on soetatud sellise krüptovarateenuse osutaja vahendusel või krüptovara emitendilt, kes on saanud õiguse krüptovara pakkuda või krüptovarateenust osutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 alusel.
Finantsvarana käsitlemine võimaldab:
Ühisrahastusinvesteeringute või krüptovara tehingute kahju mahaarvamist kasumist.
Nende varade kaasamist investeerimiskonto süsteemi, et edasi lükata tulumaksukohustust.
Tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024 ei käsitleta väärtpaberikonto haldustasu, ühisrahastusteenuse ja krüptovaraga kauplemise platvormitasu väljamaksena investeerimiskontolt ning need kulud saab edaspidi tulust maha arvata.
Alates 1. jaanuarist 2025 laiendatakse investeerimiskonto mõistet ja see hõlmab ka:
Kontot makseasutuses või e-raha asutuses või nende püsivas tegevuskohas lepinguriikides või OECD liikmesriikides.
Kontot lepinguriigi investeerimisühingus, mis on avatud maksumaksja nimel, tingimusel, et investeerimisühing eraldab selgelt maksumaksja vahendid oma ja teiste klientide vahenditest.
Käibemaks
Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb majutusteenuste (hotellid ja lühiajaline rent) või majutusteenuse koos hommikusöögiga vähendatud käibemaksumäär 9%-lt 13%-le.
Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb nii füüsilisel kandjal kui ka elektroonilisel kujul perioodikaväljaannete käibemaksumäär 5%-lt 9%-le. Erand on väljaanded, mis sisaldavad peamiselt reklaami või erakuulutusi või peamiselt erootilist või pornograafilist sisu või video- või muusikasisu, neile jääb kehtima 22% käibemaksumäär (alates 1. juulist 2025 planeeritavalt 24%).
Alates 1. jaanuarist 2025 hakkab kehtima väikeettevõtete erikord, mis võimaldab Eestis asutatud maksukohustuslastel tegutseda teistes liikmesriikides ilma seal käibemaksukohustuslaseks registreerimata.
Ettevõtted saavad taotleda erikorda oma käibe jaoks teistes liikmesriikides, kui nende käive EL-is tervikuna ei ületa kalendriaasta jooksul 100 000 €.
Kui ettevõte ületab registreerimise piirmäära teises liikmesriigis, kuid mitte EL-i 100 000 € piirmäära, peab ta registreeruma selles liikmesriigis, kuid erikord kehtib käibele teistes liikmesriikides, kus registreerimise piirmäär ei ole ületatud.
Kui EL-i 100 000 € piirmäär ületatakse, ei ole erikord enam kohaldatav.
NB! Eesti siseriiklik käive arvestatakse EL-i piirmäära sisse.Erikord kehtib ka ettevõtetele, kes ei ole Eestis käibemaksukohustuslased, st nad ei ole ületanud kohalikku 40 000 € piirmäära, kuid neil on käive teistes liikmesriikides.
Isik peab teavitama Maksu- ja Tolliametit erikorra rakendamisest.
Erikorra alusel registreeritud isikult saadud ostud ei tekita saajale pöördkäibemaksu kohustust.
Samuti ei tekita sellised ostud kohustust registreeruda piiratud käibemaksukohustuslaseks.
Erikorra kasutajad ei saa maha arvata sisendkäibemaksu kaupade ja teenuste eest, mida kasutatakse erikorra käibe tarbeks.
Alates 1. jaanuarist 2025 võrdsustatakse käibemaksukohustuslaseks registreerimise tingimused nii residentidele kui mitteresidentidele.
Sellega seoses arvestatakse alates 1. jaanuarist 2025 maksustatava käibe piirmäära hulka ka kindlustus- ja finantsteenuseid (mitte juhuslikku laadi).
Alates 1. jaanuarist 2025 maksustatakse käibemaksuga esimene kinnisvara võõrandamine ühe aasta jooksul pärast esmast kasutuselevõttu. Praegu kohaldatakse käibemaksu kinnisvara müügile enne esmast kasutuselevõttu, pärast mida on kinnisvara võõrandamine käibemaksuvaba.
Muudatus põhivara sisendkäibemaksu mahaarvamise põhimõttes:
Praegu arvatakse põhivara sisendkäibemaks maha hinnangulise proportsiooni alusel, kuidas vara kasutatakse maksustatava käibe eesmärgiks. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse järk-järgult iga kalendriaasta lõpus vara tegeliku kasutuse alusel.
Uute reeglite kohaselt, kui põhivara tegelik kasutus erineb esialgsest hinnangust, korrigeeritakse sisendkäibemaks kogu ulatuses maksustamisperioodil, mil vara esmakordselt kasutusele võetakse.
Alates 1. jaanuarist 2025 vabastatakse käibemaksust vaimse tervise teenused, mida osutatakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel.
Aktsiisimaksu muudatused
Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb alkoholi, sigarettide, suitsetamistubaka ja tubakavedelike aktsiisimäär 5% ning uuesti 5% jaanuaris 2026.
Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb sigarite ja sigarillode minimaalne aktsiisimäär 5% ning uuesti 5% jaanuaris 2026.
2025–2026 planeeritud muudatused (Riigikogus)
Julgeolekumaks
Uue ajutise maksuliigina on plaanis kehtestada julgeolekumaks, et rahastada riigi kaitsevõimet. Julgeolekumaks 2% kehtestatakse maksustatavale käibele, ettevõtte kasumile ja füüsilise isiku brutotulule.
Julgeolekumaksu rakendamiseks tehakse järgmised muudatused:
Käibemaks
Alates 1. juulist 2025 kuni 31. detsembrini 2028 tõuseb käibemaksumäär 22%-lt 24%-le.
2024. aastal kehtestatud üleminekumeede pikaajaliste lepingute osas lõppeb 1. juulist 2025, mis oli algselt kavandatud kehtima kuni 31. detsembrini 2025.
Alates 1. juulist 2025 ei ole maksukohustuslastel enam õigust rakendada 20% käibemaksumäära pikaajaliste lepingute puhul, mis on sõlmitud enne 1. maid 2023, kui lepingus on sätestatud, et kohaldatav käibemaksumäär on 20% ja lepingus ei ole ette nähtud hinna muutmist käibemaksumäära muutumise tõttu.
Ettevõtte tulumaks
Alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2028 kehtestatakse 2% julgeolekumaks residendist ettevõtete teenitud kasumile ja mitteresidendist ettevõtete kasumile, mis on teenitud Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu.
Julgeolekumaksu arvutamise aluseks on raamatupidamise aastaaruandes näidatud kasum. Kui ettevõte on kahjumis, siis julgeolekumaksu kohustust ei teki. Eelnevate perioodide kahjumeid edasi kanda ei saa.
NB! Erinevalt traditsioonilistest ettevõtte tulumaksusüsteemidest kaasatakse julgeolekumaksu maksubaasi ka realiseerimata kasumid.
Topeltmaksustamise vältimiseks jäetakse saadud dividendid maksubaasist välja, kui dividendid on makstud kasumist, mis on juba maksustatud julgeolekumaksuga, või kui need on juba maksustatud välisriigis ja saajal on vähemalt 10% osalus dividendi maksjas. Samuti jäetakse maksubaasist välja residendist äriühingu välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu saadud kasum.
Saadud dividendi on lubatud maha arvata vaid juhul, kui aruandeperioodi maksueelne kasum seda sisaldab, seega tuleb tähelepanu pöörata sellele, kuidas saadud dividendid raamatupidamises on kajastatud.
Maksustamisperiood on äriühingu majandusaasta. Äriühing on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni majandusaastal teenitud julgeolekumaksuga maksustatava kasumi või püsivale tegevuskohale omistatud kasumi kohta ning tasuma julgeolekumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.
Maksukohustuslased peavad tegema Maksu- ja Tolliametile avansilisi makseid iga kvartali viimase kuu 10. päevaks.
Krediidiasutused, kindlustusettevõtted ja börsiaktsiaseltsid peavad tegema avansilisi makseid eelmise kvartali kasumi alusel.
Põhjalikuma ülevaate saamiseks lugege artiklit.
Füüsilise isiku tulumaks
Alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2028 kehtestatakse 2% julgeolekumaks residendist eraisikute brutotulule, mis on maksustatav füüsilise isiku tulumaksuga (näiteks töötasu, ettevõtlustulu, vara müügist saadud tulu, renditulu, dividendid, pension jne).
Julgeolekumaksuga maksustatakse brutotulu. See tähendab, et füüsilise isiku tulumaksust lubatud mahaarvamisi, nagu maksuvaba tulu, koolituskulud, annetused või kolmanda samba pensionifondi sissemaksed, ei arvestata julgeolekumaksu puhul.
Maks rakendub ka välismaalt saadud tulule, näiteks töötasu, ettevõtlustulu, dividendid jne.
Maksu ei rakendata residendist ettevõtetelt saadud dividendidele, mis on juba maksustatud julgeolekumaksuga.
Äriühingutel on kohustus kinni pidada julgeolekumaksu eraisikutele ja mitteresidentidele tehtavatelt väljamaksetelt.
Julgeolekumaks peetakse kinni paralleelselt tulumaksuga ning deklareeritakse ja tasutakse maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks.
Õigus kohaldada julgeolekumaksu mitteresidentide tulule on piiratud topeltmaksustamise vältimise lepingutega ning maksustamisele kuulub ainult tulu, mille maksustamist leping Eestis lubab.
Planeeritud muudatused füüsilise isiku tulumaksus
Fikseeritud maksuvaba tulu 700 € kuus ehk 8400 € aastas lükkub edasi aastasse 2026. Esialgu pidi see jõustuma alates 1. jaanuarist 2025.
Planeeritud muudatused ettevõtte tulumaksus
Ettevõtlusega seotud kulude ulatust laiendatakse, et hõlmata kõiki mõistlikke ja vajalikke kulusid, mida tööandja teeb ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks. See võib hõlmata ka kulutusi, mida töötervishoiu ja tööohutuse seadus otseselt ei nõua.
Praegu käsitletakse ettevõtlusega seotud kuludena ainult neid kulutusi, mis tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.
Alates 1. jaanuarist 2025 suurenevad maksuvabastuse piirmäärad järgmiste (töötajatega seotud) kulude puhul:
Töötaja tervise edendamise kulude maksuvabastuse summa (400 € aastas) jääb samaks, kuid kvartaalsed piirangud (100 € kvartalis) kaotatakse, mis pakub suuremat paindlikkust. Lisaks saab hüvitada massaažikulusid.
Planeeritavad muudatused aktsiisimaksudes
Alates 1. jaanuarist 2026 tõuseb alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäär täiendavalt 5%.
Kuna 5% tõus on juba kavandatud alates 1. jaanuarist 2026, siis kavandatud muudatustega tõuseb aktsiisimäär kokku 10% jaanuaris 2026.
Alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäär tõuseb 5% nii 2027. kui ka 2028. aastal.
Pliivaba bensiini ja teiste kütuste, mida maksustatakse samal määral kui pliivaba bensiini (peamiselt lennukikütus), aktsiisimäär tõuseb järgmise nelja aasta jooksul iga-aastaselt 5%, alates 1. juulist 2025 ja alates 1. maist 2026–2028.
Autor: Jaana Sild
Allikas: Grant Thornton