Balti riikide kõige õnnelikumad inimesed elavad Eestis
Eesti sotsiaaluuringu tulemustest selgub, et Eesti inimene on õnnelikum kui lätlane ja leedukas, aga kaugeltki mitte nii õnnelik kui soomlane või rootslane.
Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo sõnul küsiti Eesti sotsiaaluuringus inimestelt, kui tihti on nad end viimase nelja nädala jooksul õnnelikuna tundnud.
„Selgub, et eurooplased üldiselt on õnnelik rahvas, sest kogu aeg või enamiku ajast tunneb end õnnelikuna lausa 64% vastanutest,“ selgitas Müürsoo. Seevastu neid, kes tunnevad ennast õnnelikuna harva või mitte kunagi, on vähem kui kümnendik (8,6%). „Mõnikord tunneb end õnnelikuna ligi neljandik (25,8%) eurooplastest,“ ütles analüütik.
Euroopa kõige õnnelikum rahvas on …
Selgub, et rohkem kui kolm neljandikku rahvastikust tunneb end õnnelikuna kogu aeg või enamiku ajast Belgias, Luksemburgis, Šveitsis ja Hollandis. „Balti riikide kõige õnnelikumad inimesed elavad Eestis – pool meie rahvastikust (50,1%) tunneb end õnnelikuna kogu aeg või enamiku ajast, ligi kolmandik (35,3%) mõnikord, harva ligikaudu kümnendik (11,3%) ja mitte kunagi 3,3%,“ ütles analüütik.
Müürsoo selgitas, et Leedu rahvastikust on õnnelikud kogu aeg või enamiku ajast 48,1%, mõnikord 32,3%, harva 9,2% ja mitte kunagi 2,5%. Sama võrdlus on ka Lätis elavate inimestega – kogu aeg või enamiku ajast on õnnelikud ligikaudu 36,8%, mõnikord on õnnelikud veidi rohkemad – 38,4%, harva 16,6% ja mitte kunagi 6,4%.
Soome ja Rootsi edestavad pika puuga
„Võrreldes põhjanaabrite Soome ja Rootsiga ei ole Eesti inimesed siiski nii õnnelikud. Soome rahvastikust tunneb end kogu aeg või enamiku ajast õnnelikuna lausa 74%, Rootsi rahvastikust 69,3%,“ ütles Müürsoo ja lisas, et mõnikord tunneb neist end õnnelikuna vastavalt 19,4% ja 23,8%, harva 5,4% ja 6,1% ning mitte kunagi vastavalt 0,8% ja 0,9%.
Euroopa sissetulekute ja elamistingimuste uuringut (European Survey on Income and Living Conditions) viiakse läbi kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis nimetatakse uuringut Eesti sotsiaaluuringuks, mille peamine avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium. Andmeid edastatakse ka Euroopa Komisjonile ja Eurostatile. Eesti sotsiaaluuringu 2022.a andmete kogumist kaasrahastas Euroopa Liit.
*Kaardil on kasutatud Eurostati andmed ning sellel kuvatakse kokkuliidetuna inimeste vastusevariante „kogu aeg“ ja „enamiku ajast“.
Eesti Sotsiaaluuring 2024 kestab kuni 19. maini 2024. Kui olete saanud kutse uuringus osaleda, palun leidke võimalus ja vastake ankeedile.
Allikas: Statistikaamet