Kõrvalsuhe nutiseadmega?

Palun tunnista üles. Kas sul on kõrvalsuhe – oma telefoniga?

Olin sõpradega õhtul väljas söömas ja nägin, kuidas baari siseneb üks noorpaar. Mees tuleb sisse ja on telefonis. Tellivad toidu ära, aga kuna naine vaatab, et mees on telefonis, siis on ka tema. Kui lõpuks söök lauda jõuab, siis söömise kõrvalt räägitakse paar sõna juttu ja ongi aeg minna – ikka telefon näpus.

Kõrvalsuhte teema ei olegi võib-olla nii vale, kui arvestada, et 71% inimestest veedab rohkem aega oma telefoni kui romantilise partneriga. Ehk oled nõus, et kui ikka kellegagi restorani minna, siis tuleb muidugi telefon ära panna. Aga kuidas on lugu tööl?

Küsimus ei olegi ainult töövälistes asjades – samamoodi tõmbavad meie tähelepanu otseselt tööga seotud sõnumid ja märguanded. Need on veel ohtlikumad, sest meile tundub, et “need on ju tööasjad, millega pean kohe tegelema”.

RescueTime’i rakenduse 50 000 kasutaja põhjal tehtud analüüs näitas, et keskmine kontoritöötaja vaatab oma meilikasti iga kuue minuti tagant. Kuidas siis sellega toime tulla? Ega see lihtne ei ole. Üldine põhimõte on see, et seadmeid tuleb vaadata siis, kui on sinu jaoks õige aeg, mitte siis, kui keegi teate saadab. Selle järgimiseks on kaks praktilist lahendust.

Esimene on keerata telefoni ja arvuti seadetes teated välja. Rakendused on tihti teinud teadete väljalülitamise väga keeruliseks, kui mitte võimatuks. Mul on kogu sotsiaalmeedia ja enamiku teiste rakenduste teavitused kinni pandud. Ja tead mis – elu on hea. 

Teiseks kasutada “mitte segada” ehk “do not disturb” režiimi. Selle puhul saad efektiivselt märguanded ja kõned blokeerida endale sobivas ajavahemikus. See on väga kasulik, kui tahad ennast kaitsta mingil kindlal ajal.

Need kaks seadistust teha on hädavajalik, aga ega need lõpuni ei päästa. Raamatu “Digital Minimalism” autor Cal Newport leiab, et parim viis nutiseadmetega toimetulekuks on mõneks nädalaks täiesti “koopasse” kolida ehk need täielikult eemaldada. Pärast seda võtta ühekaupa kasutusele ainult need rakendused ja teated, milleta hakkama ei saa.

Olen kaheksa aastat iga päev oma harjumusi mõõtnud ja terve selle aja seadnud nutiseadmete kasutamisele ka reegleid. Lisaks proovisin eelmine suvi kuu aega olla elektroonilistest seadmetest täiesti eemal. Minu aus vastus on, et teadlikku võitlust nutiseadmete vastu pean ma elu lõpuni. Aga see võitlus on seda väärt, sest elu ilma läätseta on ikka eriliselt ilus.

Kõige lihtsam esimene samm on mõelda kriitiliselt läbi, milliseid teateid ja millal sa nutiseadmesse lubad. Tee need seadistused kohe ära, sest juba sellest väikesest sammust võidad väga palju.


Artikli autor

Arno Lehtsaar


Previous
Previous

Magistritöö kokkuvõte: „Tehisintellekti mõju personalijuhtimisele“

Next
Next

Õpime puhkama