Tööohutus märkide keeles
Töökeskkonnas olevate ohutusmärkide tundmine on üks osa tööohutusnõuete täitmisest. Märgi eesmärk on tõmmata ohuallikale tähelepanu, kutsuda üles ettevaatlikkusele ja anda vajalik ohutusteave või tegevusjuhis. Näiteks kollaste ja mustade triipudega tähistatud madal uksepiit tõmbab tähelepanu ning tuletab meelde vajadusel pead kummardada.
Ohutusmärkidest on kasu ainult siis, kui töötajad teavad nende tähendust. „Ohutusmärkide selgitamine on üks tööandja kohustustest, kuid tööohutusele peaks tähelepanu pöörama juba koolipingis. See võiks olla lausa eraldi aine,“ ütleb Bildgren Ehituse juhatuse liige Ahto Aruväli.
Bildgren Ehitusel on tööohutuse tagamiseks välja töötatud erinevad lahendused. Igale uuele töötajale tehakse enne tööle asumist ohutusalane juhendamine ja väljaõpe töökohal, kus tutvustatakse objekti reegleid ning vastavalt ameti iseloomule turvavarustust. „Tööohutusreeglid ja ohutusmärkide tähendused peavad olema töötajale igal ajal mugavalt kättesaadavad. Nii on meil igas soojakus väljaprinditult olemas ehitusplatsi tööohutusreeglite kaardipakk „Meie töötamise reeglid“,“ ütleb Aruväli.
Tööandja peab töökeskkonna riskianalüüsi alusel kasutama tööl ohumärguannet, kui tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorralduslike abinõudega ei ole võimalik riski piisavalt vähendada. Ohumärguanded jagunevad alalisteks ja ajutisteks ohumärguanneteks. Alalist ohumärguannet kasutatakse:
1) keelu, hoiatuse ja kohustusliku nõude puhul;
2) evakuatsioonitee ja -pääsu, esmaabi- ja tuletõrjevahendite ning nende asukoha märgistamiseks;
3) mahutite ja torude märgistamiseks;
4) takistuse, ohtliku koha ja liikumistee märgistamiseks.
Ajutist ohumärguannet kasutatakse juhul, kui:
1) valgusmärguande, helisignaali või suulise märguandega teatatakse töötajatele ähvardavast ohust, juhitakse töötajate tegevust või kutsutakse neid hädaohu korral lahkuma ohualalt;
2) suulise või käemärguandega juhendatakse ohtlikku teisaldamist või manöövrit sooritavat isikut.
Töökeskkonnas on enamjaolt kasutusel ohutusmärgid, mis jagunevad otstarbe järgi keelu-, hoiatus- ja kohustusmärkideks, evakuatsiooni- ja esmaabimärkideks ning tuletõrjemärkideks. Ohutusmärk peab vastama standardile ISO 7010 ja see paigutatakse hästi valgustatud kohta ning vaatenurga suhtes sobivale kõrgusele, vältides märgi varjamist konstruktsioonide või esemete poolt. Ohutusmärgile võib lisada teatetahvli, mis dubleerib sõnaliselt märgi tähendust, annab lisateavet märgi mõjupiirkonna kohta või suunab märgil tähistatud ruumi või vahendi asukohale.
Keelumärgi olulised tunnused on ümar kuju, must piltkiri valgel taustal, punane ääris ja diagonaaljoon, kusjuures punane osa moodustab vähemalt 35% märgi pindalast.
Hoiatusmärgi olulised tunnused on kolmnurkne kuju, must piltkiri kollasel taustal ja must ääris, kusjuures kollane osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast.
Kohustusmärgi olulised tunnused on ümar kuju, valge piltkiri sinisel taustal, kusjuures sinine osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast.
Evakuatsiooni- ja esmaabimärkide olulised tunnused on ristküliku või ruudu kuju, valge piltkiri rohelisel taustal, kusjuures roheline osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast.
Tuletõrjemärgi olulised tunnused on ristküliku või ruudu kuju, valge piltkiri punasel taustal, kusjuures punane osa moodustab vähemalt 50% märgi pindalast.
Märgid olgu õige koha peal
Ohutusmärkide vajaduse ja asukoha selgitab välja töökeskkonna riskianalüüs. Märgid peavad olema kõikjal, kus võib tekkida oht tervisele. „Märkidega käsikäes tuleb kasutada õiget turvavarustust, nagu näiteks kaitseprillid, kiiver või tulekindlad riided. Kindlasti peavad hoiatusmärgid olema masinate liikuvate osade juures,“ sõnab Aruväli.
Tööinspektsiooni praktika on murekohana välja toonud selle, et ohutusmärgid on puudu. „Näiteks isikukaitsevahendite kohustusmärkide kasutamisel on tulnud ette olukordi, kus kuulmiskaitsevahendi kandmist kohustav märk on paigutatud suure tootmisruumi uksele. See eeldaks, et enne ei tohi tootmisruumi minna, kui oled varustatud kuulmiskaitsevahenditega. Tööandjalt selgitusi küsides tuleb aga tihti vastuseks, et kuulmiskaitsevahendid on vajalikud vaid konkreetse seadmega töötamisel, mitte kogu tootmishoones. Sellisel juhul tuleb märgid lisada konkreetse ohuala ehk seadme juurde, kus vastava isikukaitsevahendi kandmine on reaalselt ka vajalik,“ selgitab Tööinspektsioonist juhtiv tööinspektor Mariko Vahula. Kohustusmärk „Kanna kuulmiskaitsevahendit“ tuleb paigaldada ohualasse sisenemise koha või müra tekitava seadme juurde, kui müratase on 80 dB(A) või ületab seda.
Esmaabivahenditele viitav märgistus peab olema valge rist rohelisel taustal. Märk peab olema paigutatud sinna, kus vahendid ka reaalselt asuvad. „Olen näinud olukorda, kus märk on ühes kohas, kuid esmaabivahendid asuvad teises ruumis. Silmaduši kohta on nõue, et see peab paiknema kergesti ligipääsetavas ja selgesti märgistatud kohas. Ligipääs on üldjuhul tagatud, kuid märgistamisega nii hästi ei ole. Silmaduššidena kasutatakse sageli spetsiaalseid silmaloputuseks mõeldud silmaloputuspudeleid, mis asuvad esmaabikapis. Sel juhul peab lisaks õigele esmaabimärgile olema kapil ka silmaduši asukohale viitav märgis,“ selgitab Vahula.
Igasugune kemikaal, olgu see rohkem või vähem ohtlik, peab olema pakendatud originaaltaarasse või taarasse, mis on märgistatud nii, et teave pakendis oleva sisu kohta oleks üheselt arusaadav ja mõistetav. „Kemikaale ei tohi mitte mingil juhul ümber villida toidutaarasse. On olnud juhtum, kus ohtlik kemikaal oli valatud originaalpakendist limonaadipudelisse ning see pudel seisis töötajate puhkeruumi laual. Töötaja võttis peavalu leevenduseks valuvaigistit ja tableti alla loputamiseks haaras laualt limonaadipudeli ja jõi torusiili,“ ütleb Vahula.
Turvalisuse tagamiseks tuleb võtta aega
Töökeskkonnaalast tööd ettevõttes koordineerib töökeskkonnaspetsialist. Oluline on tähele panna ja teadmiseks võtta, et juhendamine, väljaõpe, hea eeskuju ja töötaja isiklik kogemus aitavad üheskoos kujundada ohuteadlikkust ja kasvatada riskitunnetust. „Tööohutusjuhendeid võiks kaasajastada vähemalt kord aastas, et ei tekiks olukorda, kus ettevõttes kasutatakse kümme aastat tagasi koostatud kemikaalide juhendit, mis on suures osas aegunud. Sama tähtis on hoida juhendid töötajatele kättesaadavad ning kui ettevõttes töötab ka välismaalasi, võiks kaaluda juhendite tõlkimist ka vene või inglise keelde,“ soovitab Aruväli.
Bildgren Ehituse juhatuse liikme sõnul eksitakse sageli selle vastu, et töötajal pole vajalikku turvavarustust, näiteks kaitseprille, kaasas ning ei võeta aega, et varustust soojakusse tooma minna. Mõeldakse, et teen kiirelt selle lõike ära ega hakka aega raiskama, mis siin ikka juhtuda saab. Nii paneb inimene aga ohtu kõige olulisema – oma silmad. Masinatega töötamisel tuleb teada, et mingil juhul ei tohi käsi liikuvate osade lähedusse panna ja näiteks saepingiga töötamisel tuleb kasutada saeterakaitset – ikka selleks, et tööpäeva lõpuks kõik sõrmed alles oleksid. Väga tähtis on sellistest juhtumitest rääkida ja neist õppust võtta. Elulised näited on ikka need, mis rohkem kõnetavad ja meelde jäävad. Sellistest n-ö napikatest juhtumitest saab õppida kogu meeskond,“ ütleb Aruväli.
Ohutute töövõtete rakendamise tagamiseks ja ohtlike mugavusharjumuste viljelemise vähendamiseks viiakse töökeskkonnas läbi regulaarseid kontrolle. „Kõik saab alguse sellest, kuidas juhtkond tööohutusse suhtub. Kui seda ei nõuta, siis nõudeid ka ei täideta. Meil teeb kord nädalas objektimeeskonnast keegi kontrolli. Kord kahe nädala tagant või kord kuus teeb kontrolli ettevõtte kvaliteedijuht, kes iga päev objektil ei ole. See on vajalik kõrvalpilk. Iga päev samas keskkonnas olles ei pruugi enam detaile märgata,“ sõnab Aruväli.
„Teadlikkus paraneb iga aastaga, aga see ei ole veel vajalikul tasemel. Liiga palju on tööõnnetusjuhtumeid, mis on tegelikult välditavad. Juba koolis peaks lisaks eriala õpetamisele tähelepanu pööratama tööohutusele ja käsitlema seda eraldi ainena. Oleks suurepärane, kui ka võõrtööjõule oleks riigi tasandil võimalik pakkuda enne tööleasumist koolitust. Vaid nii teab tööline, millised tööohutusnõuded ja reeglid meie riigis kehtivad, mis on töötaja õigused ja kohustused ning kuhu vajadusel abi saamiseks pöörduda. See ei peaks olema juhus, kas inimene satub tööle ettevõttesse, kus peetakse lugu tööohutusest ja tutvustatakse reegleid või kus sellele aega ei pühendata,“ ütleb Aruväli.
Tekst: Marin Soomets
Allikas: Tööelu ajakiri