Muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses

Uuel aastal uue hooga — taaskord on töökeskkonda puudutavad seadusi täiendatud ja uuest aastast jõustuvad muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses eesmärgiga parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti. Muudatusi on teisigi aga hetkel keskendun sätetele mis hakkavad edaspidi edendama töötervishoiuarstide ja tööandjate koostööd, et muuta töötervishoiuteenus terviklikumaks.

Sõna “terviklikumaks” on muudatuste suurim eesmärk. Senini oli tööandjal kohustus korraldada töötajate tervisekontroll ja soovi korral muude töötervishoiuteenuste osutamist ettevõttes, siis alates 1. Jaanuarist 2023 on tööandjal kohustus korraldada töötervishoiuteenuse osutamist, mis hõlmab lisaks töötaja tervisekontrollile ka teisi töötervishoiuteenuse komponente. Nimetatus teenust hakkab osutama töötervishoiuarst, kes lisaks tervisekontrollile hakkab edaspidi tutvuma ka töökeskkonna riskianalüüsiga ja külastama vajaduse korral töökeskkonda.

Senise töötaja töötervishoiualase läbivaatuse otsusele lisaks teostab edaspidi töötervishoiuarst tööandjale ka analüüsi ettevõtte töötervishoiu olukorrast tervikuna. Aluseks võetakse töökeskkonna külastus, töökeskkonna riskianalüüs, töötajate tervisekontrollide tulemused kui ka täiendavad töötajate tervist puudutav info (haigestumised jne). Tulemuste pinnalt antakse tööandjale tagasisidet probleemidest töökeskkonnas, edastatakse ettepanekud keskkonna ja töökorralduse muutmiseks ning ka töötaja tervise edendamiseks. Ettevõtte keskkonna analüüsi tuleb hakata teostama regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

Tööandja kohustuseks on rakendada töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ning töötajate tervise edendamiseks, kui sellega ei kaasne tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Tööandja lisab ettepanekud vajaduse korral riskianalüüsi tegevuskavasse.

Nimetatud muudatused soodustavad ettevõtetes süsteemset lähenemist töötervishoiule, aidates muuta töökeskkonda terviklikumaks, mis omakorda kaitsteks töötajate tervist ja ennetaks töötajate terviseprobleeme. Eelduslikult peaks see ka vähendama tööandjate kulusid, mis muidu kaasneksid töötajate haigestumise ja töölt eemalolekuga.

Seda, kas kulud ka pikemas perspektiivis vähenevad, saab hetkel vaid loota, enne tuleb tööandjal teha väljaminekud töökeskkonna terviklikuks analüüsiks ja rakendada teooria praktikasse, mis omakorda võib tuua segadust. Segadust lisatud või täiendatud sätete osas ja halduskoormuse suurenemist mõlemale osapoolele, seda juba seetõttu, et Eestis on registreeritud vaid 105 töötervishoiutöötajat, ettevõtete arv (rääkimata töötajate arvust) on aga mitmekordne. Siiski on muudatused head, soodustades süstemaatilist töökeskkonnaga tegelemist, mis omakorda toetab töötajate tervise kaitset ja aitab ennetada tööst tulenevaid terviseprobleeme.