Mida peab teadma keskmise töötasu arvutamisest?
Keskmise töötasu arvutamist reguleerib määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“. Tööinspektsioon koostas määrusele selgitused, mis aitavad õigusakti sisu ja rakendamise võimalusi paremini mõista. Tegemist on praktilise juhendiga, mis on hea abivahend tööandjatele ja töötajatele, lihtsustades keskmise töötasu korrektset arvutamist.
Määruses kasutatavad mõisted
Kalendaarne tööpäev – TLS § 52 lg 3 kohaselt eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval. Pühade ja tähtpäevade seaduse § 1 ja 2 kohaselt on riigipühad ja rahvuspüha puhkepäevad. See tähendab, et kalendaarseteks tööpäevadeks on kõik päevad esmaspäevast reedeni, välja arvatud riigipühad/rahvuspüha. Töötaja, kes töötab tööajakava alusel, võib töötada kõikidel nädalapäevadel. See tähendab, et laupäevane tööpäev võib tema jaoks olla tavapärane tööpäev, kuid tegemist ei ole kalendaarse tööpäevaga tööaja arvestuse ja käesoleva määruse mõttes.
(Töötasu) sissenõutavaks muutumine – töötasu muutub sissenõutavaks päeval, millal töötaja või tööandja peab teise poole ees rahalisi kohustusi täitma. Näiteks muutub töötasu sissenõutavaks palgapäeval või töölepingu lõppemise päeval.
Arvutamise vajaduse tekke kuu – kuu, millal tekib keskmise töötasu arvutamise vajadus. Näiteks põhipuhkuse- ja õppepuhkuse tasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane kalendaarne tööpäev enne puhkuse algust (määruse § 2 lg 2; TLS § 70 lg 2). Seda olenemata sellest, kas puhkusetasu makstakse välja enne puhkust või puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.
Haigushüvitise arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb esimene töövõimetuslehe päev. Kõikidel muudel juhtudel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb palgapäev või töölepingu lõppemise aeg.
Millal on vaja arvutada keskmist töötasu?
Tabelis on välja toodud, millistel juhtudel tuleb keskmist töötasu arvutada, viide vastava määruse paragrahvile, arvutamise vajaduse tekke kuu ja tasu sissenõutavaks muutumise aeg.
| arvutatakse | arvutamise vajaduse tekke kuu* | muutub sissenõutavaks* | |
|---|---|---|---|
| Tasu koolitusel osalemise eest (TLS § 28 lg 2 p 5) | keskmine tunni- või tööpäevatasu (määruse § 3) | kuu, millele langeb koolitusele järgnev palgapäev | palgapäeval |
| Töötasu aja eest, kui tööandjal pole tööd anda (TLS § 35) | keskmine tunni- või tööpäevatasu (määruse § 3) | kuu, millele langeb TLS § 35 olukorrale järgnev palgapäev | palgapäeval |
| Tasu aja eest, kui töötaja ei saa teha tööd oma isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel (TLS § 38); | keskmine tunni- või tööpäevatasu (määruse § 3) | kuu, millele langeb TLS § 38 olukorrale järgnev palgapäev | palgapäeval |
| Põhipuhkuse tasu (TLS § 70 lg 2; ATS § 43 lg 1) | keskmine kalendripäevatasu (määruse § 4) | kuu, millele langeb eelviimane kalendaarne tööpäev enne puhkusele jäämist (TLS § 70 lg 2) | eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkusele jäämist või palgapäeval (TLS § 70 lg 2) |
| Õppepuhkuse tasu (TäKS § 13 lg 3; ATS § 43 lg 1) | keskmine kalendripäevatasu (määruse § 4) | kuu, millele langeb eelviimane kalendaarne tööpäev enne puhkusele jäämist (TLS § 70 lg 2) | eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkusele jäämist või palgapäeval (TLS § 70 lg 2) |
| Tasu töötaja tööle asumisest keeldumisel või omavoliliselt töölt lahkumisel (TLS § 74 lg 3) | keskmine tööpäevatasu (määruse § 3) | töölepingu lõppemise kuul | töölepingu lõppemisel |
| Koondamishüvitis (TLS § 100 lg-d 1 ja 3; ATS § 102 lg 1) | keskmine kuutasu (määruse § 3) | kuu, mil tuleb välja maksta lõpparve | töölepingu lõppemisel |
| Hüvitis kasutamata puhkuse eest (TLS § 71) | keskmine kalendripäevatasu (määruse § 4) | kuu, mil tuleb välja maksta lõpparve | töölepingu lõppemisel |
| Hüvitis vähem etteteatatud aja eest (TLS § 100 lg 5) | keskmine kalendripäevatasu (määruse § 4) | kuu, mil tuleb välja maksta lõpparve | töölepingu lõppemisel |
| Hüvitis tööandjapoolse olulise lepingurikkumise eest (TLS § 100 lg 4) | keskmine tööpäevatasu (määruse § 3) | kuu, mil tuleb välja maksta lõpparve | töölepingu lõppemisel |
| Hüvitis õigusvastase ülesütlemise eest (TLS § 109 lg-d 1 ja 2) | keskmine tööpäevatasu (määruse § 3) | kuu, mil tuleb välja maksta lõpparve | töölepingu lõppemisel |
| Haigushüvitis (TTOS § 12² lg 1) | keskmine kalendripäevatasu (määruse § 4) | kuu, millele langeb haigestumise esimene päev | palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest |
| Rinnaga toitmise vaheaeg (TTOS § § 10 lg 6) |
keskmine tunnitasu (määruse § 3) | kuu, millele langeb palgapäev | palgapäeval |
| Hüvitis ametniku hukkumise, surma või töövõime vähenemise (ATS § 49) | keskmine aastatasu (määruse § 3) | ||
| Tasu teenistusest kõrvaldamise ajal distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks (ATS § 78 lg 3) | keskmine tööpäevatasu | Kuu, millele langeb palgapäev | palgapäeval |
| Hüvitis ametikoha töökohaks muutmisel töökohast keeldumisel (ATS § 109) | keskmine kuutasu (määruse § 3) | kuu, mil teenistussuhe lõppeb | teenistussuhte lõppemisel |
* Oluline on silmas pidada, et kui palgapäev satub riigipühale/rahvuspühale või nädalavahetusele, loetakse palgapäev saabunuks sellele eelneval kalendaarsel tööpäeval (TLS § 33 lg 2). Juhul, kui töösuhte lõpp langeb nädalavahetusele või riigipühale/rahvuspühale, siis muutuvad kõik töötaja nõuded (nt töötasu, puhkusehüvitis, koondamishüvitis vm) sissenõutavaks sellele järgneval esimesel kalendaarsel tööpäeval (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8).
1. Eelkõige koosneb lõpparve töötaja väljateenitud töötasust ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkusehüvitisest.
Millal keskmist töötasu arvutada ei tule?
Kui töötajale maksti eelneval kuuel kalendrikuul muutumatu suurusega töötasu, siis põhipuhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja makstakse muutumatu suurusega töötasu alusel arvestatud tasu (määruse § 1 lg 1¹) ehk töötasu n-ö säilitatakse. See tähendab, et tööandja maksab puhkusetasu, mille suurus võrdub töötaja töötasu suurusega.
NÄIDE 1: Töötaja töötasu on olnud kahel viimasel aastal 1700 eurot kuus (talle ei ole makstud nt ületunnitasu, öötöötasu, lisatasu vms). Töötaja kasutab põhipuhkust 5.–18. märtsini. Tööandjal tuleb maksta kahe märtsikuu nädala puhkuse kasutamise eest töötajale puhkusetasu, mille suurus võrdub töötaja kahe nädala töötasu suurusega. Töötaja kasutab küll märtsis puhkust, kuid tema märtsikuu tasu vastab kokkulepitud kuutöötasu suurusele, ehk töötaja peab saama märtsikuus töötasu ja puhkusetasu kokku 1700 eurot.
NÄIDE 2: Töötaja töötasu on 1000 eurot kuus. Töötajale on viimased üheksa kuud makstud teise töötaja asendamise eest 100 eurot lisaks. Kuivõrd töötasu kokku on eelneva poole aasta jooksul olnud igakuiselt sama (1100 eurot kuus), siis keskmist arvutada ei tule ning tuleb kohaldada töötasu säilitamist.
Alaealiste ning osalise või puuduva töövõimega töötajate põhipuhkuse pikkus on 35 kalendripäeva (TLS § 56 ja 57). Kõnealuste isikute 28 kalendripäeva ületatavad seitse kalendripäeva hüvitab tööandjale Sotsiaalkindlustusamet (TLS § 66). Riigieelarvest puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamist reguleerib tervise- ja tööministri 28.11.2016 määrus nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ (edaspidi riigieelarvest hüvitamise määrus). Osalise või puuduva töövõimega töötaja ja alaealise töötaja põhipuhkusetasu arvestamisel ei tule tööandjal olukorras, kus töötajal on muutumatu suurusega töötasu, seitsme lisapäeva puhul keskmist töötasu arvutada (riigieelarvest hüvitamise määrus § 2 lg 1). Riigieelarvest hüvitamise määruse alusel kujuneb riigi poolt tööandjale hüvitatav summa (seitsme kalendripäeva eest). Seejuures tööandja vastutab andmete esitamise õigsuse eest ja esitab määruse nr 62 § 4 lõike 1 kohased andmed Sotsiaalkindlustusametile.
Kas pooled võivad kokku leppida, et töötajale keskmist töötasu ei arvestata?
Praktikas esineb küsimusi, kas töö- või teenistussuhte pooled võivad kokku leppida, et töötajale keskmist töötasu ei arvestata ning lähtutakse alati palga säilitamisest. Määrus näeb ette, et töötasu säilitatakse üksnes põhipuhkusetasu puhul. Muudel juhtudel (nt õppepuhkus, puhkusehüvitis) määruse § 1 lg 1¹ ei kohaldu.
Kuna täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) järgi antakse õppepuhkust kalendripäevades, peab tasustatud õppepuhkuse iga päev olema tasustatud. Näiteks juhul, kui töötaja töönädal kestab esmaspäevast reedeni ning ta soovib kasutada õppepuhkust reedest pühapäevani, tuleb töötajale tasu maksta kolme õppepuhkuse päeva eest, kuid töötasu säilitamisel oleks tasustatud üksnes reedene päev (kalendaarne tööpäev).
Kui aga pooled soovivad rakendada töötasu säilitamist ka muudel juhtudel, tuleb lähtuda põhimõttest, et töötajale võib puhkusetasuna maksta kokkulepitud töötasu juhul, kui puhkuse eest keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu on väiksem töötasust, mida töötaja saaks samal ajavahemikul tööülesandeid täites (määruse § 4 lg 6). See tähendab, et tööandjal on võimalik maksta kokkulepitud töötasu ka siis, kui keskmine töötasu oleks mingil põhjusel väiksem kokkulepitud töötasust. Muudel juhtudel saab töötasu säilitamises kokku leppida siis, kui see on töötaja jaoks soodsam (ehk kokkulepitud töötasu on suurem, kui oleks keskmine töötasu).
Töötasu on muutumatu ka olukorras, kus töötaja töötasu on olnud muutumatu, aga ta on viibinud puhkusel või töövõimetuslehel. Puhkusel või töövõimetuslehel olemine ei muuda fakti, et töötaja saab ühesuurust töötasu (sissetulekut võib nt töövõimetusleht vähendada küll, aga mitte töötasu suurust). Seega puudub mõistlik põhjendus keskmise töötasu arvestamiseks oludes, kus töötaja töötasu ei ole kuue kuu jooksul muutunud. Keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib olukordades, kus töötasu periooditi kõigub.
NÄIDE 3: Töötaja on saanud muutumatu suurusega töötasu ja olnud viimase kuue kuu jooksul viis kuud töövõimetuslehel. Antud juhul ei ole töötajale makstud ebaregulaarseid lisatasusid ega muudetud lepingulist töötasu. Kuivõrd töötaja on viimase poole aasta jooksul ühel kuul töötasu saanud, on olenemata töövõimetuslehel viibimisest õigustatud muutumatu suurusega tasu maksmine.
Selgitused keskmise töötasu arvutamise määrusele koos eluliste näidetega leiab 22-leheküljelisest dokumendist tööelu.ee portaalis SIIN.