Tehisintellekti mõju personalijuhtimisele
Minust: 35a, sporti ja uusi väljakutseid armastav kolme lapse ema, varasemalt õppinud ärijuhtimist ja äsja omandanud magistrikraadi personalijuhtimises.
Tehisintellektist (AI-st) räägitakse viimastel aastatel palju ning erinevates valdkondades on hakatud otsima võimalusi, kuidas sellist innovatsiooni ja kõrget efektiivsust loovat tööriista enda töös ära kasutada. Nii hakkasin ka mina huvi tundma, et mida AI täpsemalt endast kujutab, milliseid võimalusi ta personalitöö valdkonnas võiks luua ning millised muutused sellega kaasnevad. Otsustasin antud teemat oma lõputöö raames Eesti organisatsioonide kontekstis lähemalt uurida. Kaitsesin jaanuaris 2024 Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas oma magistritööd „Tehisintellekti mõju personalijuhtimisele“, mida juhendas Aive Pevkur (PhD). Eestis on see esimene omataoline sissejuhatav uuring AI mõjust personalijuhtimise valdkonnas*.
Ennustatakse, et lähi 5-10 aasta jooksul toimuvad personalijuhtimise valdkonnas suured muutused. Tehisintellekti on võimalik rakendada personalitöö kõikides põhifunktsioonides ning see muudab märkimisväärselt seniseid tööpraktikaid. Tulevikus on personalijuhtimine palju süstematiseeritum, strateegilisem, objektiivsem ja organisatsioonile kohandatum. Lisaks muutub kõik veel rohkem personaliseeritumaks ja talendipõhisemaks. Magistritöö teoreetilist baasi ning kasutatud artikleid soovitaksin lugeda kõikidel personalivaldkonnaga seotud inimestel, sest sealt leiab ülevaatlikku informatsiooni nii mõjude kui ka erinevate väljakutsete kohta. Näiteks personalitöö valdkonna komplekssuse ja keerukusega kaasnevad andmetest tulenevad väljakutsed, õiguslikud piirangud, uute teadmiste ja oskuste omandamine, läbipaistvuse ja mitmekesisuse tagamine jne. Lisaks käsitletakse kasutatud teadusartiklites erinevaid olemasolevaid praktikaid (näiteid Skandinaaviast, Malaisiast, Saksamaalt jne). Palju põnevat teoreetilist materjali jäi ka magistritöö mahu piirangu ja fookuse tõttu tööst välja, seega kui kellelgi on sügavam huvi, siis soovitan tutvuda lõputöös kasutatud kirjandusega.
Magistritöö uuringus osalesid Eesti organisatsioonide personalijuhid. Tulemused näitasid, et Eestis kasutatakse tehisintellektil põhinevaid tarkvara lahendusi personalijuhtimises vähe ja eelistatakse pigem suuremates organisatsioonides. Samas generatiivseid juturoboteid (nt populaarseimat ChatGPT-d) kasutatakse suhteliselt palju - kõige rohkem kasutatakse AI lahendusi värbamisprotsessides ning kõige vähem onboardingus. Kvalitatiivse uuringu käigus ilmnes, et personalijuhtidel tegelikult puudub sügavam arusaam AI funktsionaalsusest. Seega on tekkinud suurenenud vajadus vajalike oskuste ja koolituste järele ning personalijuhtide teadmisi tehisintellektist tuleks tõsta. On selge, et tulevikus suureneb tehisintellekti kasutamine ka personalitöös, seega on oluline, et personalijuhid oleksid sellega paremini kursis. Siinkohal rõhutan, et oluline aspekt edukal tehisintellektiga integreeritud lahenduse rakendamisel on inimese kontroll süsteemi üle, kuna AI võib teha vigu.
Üldiselt hinnati uuringu käigus tehisintellekti mõjusid personalijuhtimisele positiivselt ning AI kasutuselevõtmisele ollakse pigem avatud ja väljakutsetest teadlikud. Huvitav oli see, et lõputöö uuringut läbiviies tajusin suurt huvi teema vastu, kuid samas uuringu valim jäi väheseks ning oldi justkui ootusäreval seisukohal. Seega ei saa antud magistritöö uuringut ilmselt laiemalt üldistada Eesti organisatsioonidele, kuid toimib kindlasti sissejuhatava uuringuna tuues esile olulised suundumused ja väljakutsed tehisintellekti rakendamise kontekstis personalijuhtimises.
Tehisintellekt on väga kasulik tööriist, mis aitab meil tööd teha senisest palju kiiremini, efektiivsemalt, objektiivsemalt ja tulemuslikumalt. Nii jääb personalijuhtidel rohkem aega inimestega suhtlemiseks, töötajate arendamiseks ja toetamiseks ning strateegiliste otsuste tegemiseks, edendades seeläbi organisatsiooni üldist heaolu ja tõhusust.
Minu soovitused edukaks AI rakendamiseks personalijuhtimises, mis aitaksid organisatsioonidel päriselt väärtust luua ja personalitöö kvaliteeti tõsta, on järgmised:
määratleda AI kasutamise eesmärgid, vajadused ja võimalik kasutegur;
analüüsida, kas antud AI tööriistad sobivad olemasolevate lahendustega;
kaardistada erinevad riskid ning neid kommunikeerida (sise- ja väliringkondadele);
kaasata integreerimise protsessi nii eksperte kui ka kõiki teisi osapooli (sh kõrgemad juhid ja töötajad);
jälgida eetika, turvalisuse, andmekaitse jt seadusest tulenevaid nõudeid;
kohaldada mõõdikuid, mille abil saab süsteemselt jälgida AI rakendamise mõju ja algoritmide läbipaistvust ja täpsust;
teha korrektuure vastavalt pidevale tagasisidele süsteemi kasutajate poolt.
Kokkuvõtteks: Soovitan luua ühtne süsteem, kus säilib inimese kaasa mõtlemine ja kriitiline pilk!
Artikli autor
Reelika Randmaa
