Värske rahvastikuprognoos näitab Eesti elanikkonna vähenemist

Kuigi rahvaarv on viimased seitse aastat kasvanud, näitab rahvastikuprognoos aastaks 2085 Eesti elanikkonna kahanemist.

„Prognoos näitab, et Eestis elab aastal 2085 ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv väheneb võrreldes tänasega 167 000 inimese võrra. Seda on rohkem kui Tartu maakonnas elanikke kokku,“ ütles statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuht Terje Trasberg. 

Analüütik selgitas, et rahvaarvu kahanemist põhjustavad peamiselt madal sündimus ja vananev rahvastik. „Viimased aastad on meie sündide arv olnud madal. Ka loomulik iive on riigi taasiseseisvumisest alates olnud negatiivne, kokku üle 100 000 inimese võrra. See kõik annab alust prognoosida, et sünnitusealiste naiste arv jätkab vähenemist ka tulevikus,“ ütles ta.

See on ka suuresti põhjus, miks prognoositava perioodi alguses on rahvaarvu langus aeglasem, kuid seejärel mõnevõrra kiireneb. Võrreldes praeguse rahvastikuga hindab prognoos aastaks 2030 rahvastiku vähenemist 1,4% võrra, aastaks 2050 4,1% võrra ning aastaks 2085 12,1% võrra.

Sisse rändab 4000 inimest rohkem kui välja

Võrreldes varasemate prognoosidega on nüüd prognoositav rahvaarv mõnevõrra suurem. „Seda eelkõige sellepärast, et viimasel viiel aastal on sisseränne Eestisse, ka ilma sõjapõgeniketa, olnud oluliselt suurem kui väljaränne,“ selgitas Trasberg. 

Kui 2019. aasta prognoosis hinnati rändesaldoks 1500 inimest aastas, siis uues rahvastikuprognoosis hinnatakse, et sisse rändab igal aastal umbes 4000 inimest rohkem kui välja. 

Loomulik iive jääb negatiivseks 

Prognoosis eeldatakse, et sündimus taastub küll hetkelisest madalseisust, kuid jääb siiski märgatavalt alla taastetasemele, mis tähendab, et ühe naise kohta sünnib keskmiselt alla kahe lapse. Samuti jääb sündimus alla ka eelmiste prognooside hinnangutele. 

„Kui eelmise kümne aasta keskmine sündide arv aastas oli umbes 13 300, siis uue prognoosi kohaselt jääb aastane sündide arv kuni 2050. aastani 11 700 juurde,“ ütles analüütik. 

Hetkel on oodatav eluiga meestel 74,5 ja naistel 83,1 eluaastat. Need näitajad on kasvutrendis ning prognoosi kohaselt on meeste oodatav eluiga 2085. aastaks 85,3 ja naistel 90,9 eluaastat. 

Tööealiste osakaal rahvastikust langeb

Madal sündimus, kasvav oodatav eluiga ning sisseränne mõjutavad Eesti elanike vanuselist koosseisu. Trasberg selgitas, et praegu moodustavad alla 20-aastased rahvastikust 21,6%, tööealised ehk 20–64-aastased 57,9% ning 65-aastased ja vanemad 20,5%. 

Prognoosi hinnangul langeb tööealiste osakaal rahvastikust 2050. aastaks 54,6% juurde ning prognoositava perioodi lõpuks ehk 2085. aastaks moodustab tööealine rahvastik elanikkonnast alla poole, täpsemalt 49,2%. 

Kokku koostati seitse stsenaariumit

Rahvastikuprognoose koostatakse vastavalt demograafilistele trendidele. „Arvesse võetakse nii laste arvu kui ka sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ning seda, kuidas kõik need tegurid ajas muutuda võivad,“ ütles analüütik. 

Prognoosi samade trendide järgi automaatselt ise pikendada ei maksa, sest tulevik on alati ettearvamatu. Samuti ei tee prognoos ennustusi Ukrainas toimuva sõja arengute kohta. „Isegi stabiilses kulgemises on alati alternatiivseid võimalusi,“ selgitas Trasberg, miks koostatakse rahvastikuprognoosile alati mitmeid stsenaariume. 

Tuleviku rahvaarvu on oluline hinnata

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonnajuhataja Hede Sinisaar ütles, et rahvastiku vanuselise koosseisu muutused on oluliseks sisendiks riigi poolt pakutavate teenuste kujundamisel. 

„Vananeva rahvastikuga ühiskonnas on väga oluline jälgida ja hinnata, millised on demograafilised suundumused. Rahvastikuprognoosi koostamisel lähtutakse tuleviku trendide kujundamisel mineviku andmetest ja suundumistest. Praegused tegurid annavad meile läbi arvutusmudelite ette piirid, mille vahel tõenäoliselt rahvastik lähimas tulevikus muutub,“ sõnas ta.

Sinisaar lisas, et tuleviku rahvaarv ja selle struktuur on aga oluline hindamaks, millised võimalused või probleemid Eestil riigina tekivad. „Sotsiaalministeeriumi jaoks on oluline analüüsida ja planeerida erinevate valdkondade teenuste vajadust tulevikus,“ nentis ta.

Pressikonverentsi ettekanded on leitavad siit.pdf

Rahvastikuprognoosi koostamist nõustasid Eesti rahvastikuteadlased Tiit Tammaru (Tartu ülikool), Allan Puur (Tallinna ülikool), Alis Tammur (sotsiaalministeerium) ja Ene-Margit Tiit (statistikaamet). 

Rahvastikuprognoosi avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium. Statistikaamet koostab rahvastikuprognoosi iga viie aasta tagant. 

Vaata prognoosi koostamise metoodikat ja detailsemaid andmeid statistika andmebaasist. Vaata ka rahvastiku valdkonnalehte ning rahvastikupüramiidi rakendust.

Allikas: Statistikaamet