Uuring: Eesti täiskasvanute oskused on rahvusvahelises võrdluses väga head just nooremates vanusegruppides

Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC näitab, et Eesti inimeste oskused on väga head ja võrreldes eelmise uuringuga on väga heade oskustega täiskasvanute osakaal kasvanud. Samal ajal on suurenenud sotsiaal-majanduslikud lõhed ja madala oskustasemega täiskasvanute osa. Kõigi mõõdetud oskuste puhul paigutub Eesti Soome, Jaapani, Rootsi, Norra ja Hollandi järel kuuendale kohale.

Minister Kristina Kallas sõnas, et uuringu tulemused viitavad haridusreformidega õiges suunas liikumisele – kui inimestel on madalam haridustase, on ka nende oskused ja eluga rahulolu kehvemad. Seetõttu on äsja algatatud õppimiskohustusliku ea pikendamise reform ka PIAACi tulemuste valguses õige tee. Uuringust selgunud venekeelsete inimeste nõrgem kaasatus tööturul ja madalama tasemega oskused näitavad eestikeelsele haridusele ülemineku vajalikkust ‒ neil on sageli takistuseks saanud puudulik riigikeeleoskus. Peame senisest enam pingutama, et pakkuda Ida-Virumaal täiskasvanutele nii erialast kui ka keelelist täiendõpet,“ tõdes minister.

PIAACi uuringus mõõdetakse 16‒65-aastaste täiskasvanute funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja adaptiivset probleemilahendusoskust. Uuringus osalesid 31 OECD riigi ja partnerriigi elanikud. Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Statistikaameti poolt läbi viidud küsitlusele vastas Eestis 6665 inimest.

Statistikaameti analüütik Mari Liis Räis ütles, et tegemist  on metoodiliselt ainulaadse uuringuga, kus lisaks küsimustiku täitmisele mõõdeti eluliste ülesannete lahendamisega vastajate oskusi. „Me oleme väga tänulikud kõigile uuringus osalenud inimestele, kelle vastuste toel saime kokku väga põhjaliku andmestiku Eesti täiskasvanute oskuste, hariduse, tööelu, sotsiaal-emotsionaalsete karakteristikute ja üldise heaolu kohta. See saab olema asendamatu allikas uurijatele ja poliitikakujundajatele nii hariduse ja tööturu kui ka psühholoogia ja sotsiaalvaldkonnas.“

Eesti täiskasvanute funktsionaalse lugemisoskuse keskmine tulemus on 276 punkti, matemaatilise kirjaoskuse keskmine 281 ning adaptiivse probleemilahendusoskuse keskmine 263 punkti. Kõigi mõõdetud oskuste puhul paigutume Soome, Jaapani, Rootsi, Norra ja Hollandi järel 6. kohale. Parimaid tulemusi saavutavad nooremad vanusegrupid, seejuures on Eesti 25-34-aastased matemaatilise kirjaoskuse poolest riikide seas 2. kohal.

Väga heade oskustega täiskasvanute osakaal on kümne aastaga kasvanud (lugemises 7%, matemaatikas 10% võrra) ning on suurem kui OECDs keskmiselt. Madala lugemisoskustega täiskasvanute osakaal on kümne aastaga kasvanud, ent on siiski tunduvalt väiksem kui OECDs keskmiselt. Täiskasvanute osakaal, kellel on madal tulemus kõigis kolmes mõõdetud oskuses, on Eestis 12%, OECDs keskmiselt 18%. Uuring näitab, et mida kõrgem on haridustase, seda paremad on oskused. Põhiharidusega täiskasvanute keskmine tulemus on 233 punkti, keskharidusega 256 punkti ja kõrgharidusega 293 punkti.

Vanuselised, hariduslikud, piirkondlikud ja sotsiaalmajanduslikud lõhed on Eestis märkimisväärsed ning on viimase kümnendi jooksul suurenenud. Vahe 25-34-aastaste ja 55-65-aastaste täiskasvanute lugemisoskuse keskmises on 62 punkti. Ka matemaatilise kirjaoskuse puhul on vahe suur (49 punkti) ning võrreldes eelmise lainega kasvanud 25 punkti võrra.

Eesti noored täiskasvanud on (25-34-aastased) oma lugemisoskuse poolest osalenud riikide seas Soome ja Jaapani järel 3. kohal, matemaatilises kirjaoskuses Soome järel 2. kohal, 55-65-aastaste lugemise- ja probleemilahendusoskus on aga alla OECD keskmise, matemaatiline kirjaoskus veidi üle keskmise.

Rahvusvahelises võrdluses on meie põhiharidusega täiskasvanute (25-65-a) oskused Rootsi järel teisel kohal, keskharidusega täiskasvanute oskused 12. kohal, kõrgharitute oskused 8. kohal, samas 25-44-aastased kõrgharidusega täiskasvanud on Soome ja Jaapani järel kolmandal kohal. Madalaimad on tulemused on Ida-Virumaal (238-244p) ja kõrgeimad Põhja-Eestis (289-292p). Lisaks on igas piirkonnas vene keeles vastanute keskmised tulemused eesti keeles vastanutest madalamad.

Madalate oskustega täiskasvanud tunnevad end poliitilistest protsessidest võõrandununa ja neil puuduvad oskused, et tulla toime keeruka digitaalse teabega. Paremate oskustega täiskasvanud on oma eluga rahulolevamad, neil on parem tervis ning nad on kodanikuna aktiivsemad.

Veerand Eesti täiskasvanutest tunneb, et nad on ülekvalifitseeritud (12% alakvalifitseeritud, OECDs keskmiselt 23% ja 9%). 23% tunnetab osade oskuste puhul puudujääki (OECDs 9%), sealjuures tuntakse puudust eelkõige IT oskustest ja võõrkeeleoskustest. 42% inimestest töötab ametis, mis ei vasta kõrgeima omandatud hariduse valdkonnale. 

Taustainfo:

• PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) on maailma suurim rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring. Selle fookuses on 16-65-aastaste inimeste põhioskuste hindamine, et saada sisendit poliitikakujundamisesse, sh nii täiskasvanute igapäevaelus toimetulekuks kui arenevatele tööturuvajadustele vastamiseks. Uuringu teeb eriliseks see, et andmekogumise käigus mõõdetakse täiskasvanute oskusi realistlike ülesannete lahendamisega ning selle täienduseks on põhjalik taustaankeet, mis annab infot vastaja senise hariduse ja töökoha vajaduste kohta. 

• PIAAC esimene uuring viidi läbi kolmes etapis aastatel 2011-2018, teise uuringulaine küsitlus toimus aastatel 2022-2023. Kui esimeses uuringus võimaldati vastajatel ülesandeid lahendada lisaks arvutile ka paberil, siis viimase kümnendi jooksul elementaarseks muutunud nutitelefonide ja tahvelarvutite kasutus viis ka PIAAC uuringu ülesannete lahendamise tahvelarvutisse. Seega ei räägi me enam sellest, kas inimesed oskavad digivahendeid kasutada, vaid kui hästi nad seda igapäevases elus teevad. 

• PIAAC teise uuringu raames küsitleti 31 OECD ja partnerriigi elanikke. Eestis osales uuringus 6665 inimest, küsitlusankeeti ja ülesandeid oli võimalik lahendada nii eesti kui ka vene keeles. Lisaks oli käesolevas uuringulaines keelebarjääriga inimestel võimalik vastata lühikesele läveküsitlusele.

• Uuringu läbiviimist Eestis korraldab Haridus- ja Teadusministeerium ning küsitlust viis läbi Statistikaamet. Tulemused avalikustati riikides samaaegselt 10. detsembril.

Allikas: Statistikaamet