TÖÖTURU ÜLEVAADE. Tööturu seisu paranemiseks on tarvis majanduskasvu
2024. aasta teises kvartalis peatus Eestis kaks aastat kestnud majanduslangus, mille käigus kahanes majanduse kogutoodangu maht kokku 5,7%.
Languse ulatust arvestades võib öelda, et varasemate kriisikogemustega võrreldes on selle mõju tööturule olnud tagasihoidlik. Languse-eelse tipuga võrreldes on palgatöötajaid nüüdseks umbes 1,2–2,5% vähem – täpne hinnang oleneb andmeallikast. Hõive kokku on aga väga lähedal oma 2023. aasta alguse tipule, sest samal ajal kui palgatöötajaid jäi vähemaks, suurenes ettevõtjana hõivatute arv. Tööturu vastupidavust võis toetada reaalpalga ulatuslik kahanemine 2022. aastal, kui ettevõtted hinnakasvu kiirenemisest lühikest aega võitsid, samal ajal kui palgakasvu hoogustumine viibis. Koondamise suhtes võis ettevõtteid varasemast ettevaatlikumaks teha ka kriiside-eelne tööjõupuudus ja koroonaviiruse kriisi kogemus, mis näitas, et pärast nõudluse taastumist on keeruline kiiresti uusi töötajaid värvata.
Koos majanduslanguse pidurdumisega on näha positiivseid märke ka tööjõunõudluses. Näiteks töökuulutuste arv pole selle aasta vältel kahanenud, ettevõtete ootused edasise hõive suhtes stabiliseerusid, registreeritud töötute arv on püsinud peaaegu muutumatu ning tööstus- ja ehitussektori hõive ei kahane endise kiirusega. Aasta võrdluses oli teises kvartalis palgatöötajaid siiski vähem, iseäranis intressimääratsüklist rohkem mõjutatud ehitus- ja kinnisvarasektoris ning töötlevas tööstuses ja sellega tihedalt seotud tegevusaladel, haldus- ja abitegevuse vallas (renditöö) ning laonduses-veonduses. Andmed ei näita veel hõive kasvu, kuid see on ootuspärane, sest tööturg reageeribki majandusaktiivsuse muutustele viivitusega.
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel osales 2024. aasta esimesel poolel tööturul erakordselt suur osa tööealistest inimestest. Pensioniea saabumise ja pereliikmete eest hoolitsemise tõttu jäädakse tööturult eemale varasemast vähem. Tööpuuduse määr püsis 7,5% ja 8% vahel ning võrreldes kahe aasta taguse ajaga on see kerkinud ligikaudu 2 protsendipunkti. Et ka vabu töökohti on vähem, on tööd leida varasemast märksa keerulisem. Töötuse kasvu hoiab tõenäoliselt tagasi see, et keskmisest märksa kõrgema töötuse määraga Ukraina põgenike töötus kahaneb ning et ettevõtjana töötamise kasv kompenseerib palgatöö vähenemist.
Kuigi majanduskeskkond on nõrk ja palgakasv on aasta jagu aeglustunud, püsis tarbijahinna kasvuga korrigeeritud palgakasv ehk reaalpalga kasv 2024. aasta esimesel poolel 4,4% juures. Töötajate survet palgatõusuks hoidis vähenenud tootlikkuse ja aeglustunud inflatsiooni taustal üleval see, et alles nüüd jõuab keskmise palga ostujõud majanduslanguse-eelsele, 2021. aasta alguse tasemele. Kuigi maksu- ja tolliameti andmed viitasid taas mõnevõrra suuremale palgatõusule 2024. aasta kolmandas kvartalis, peaks tihe konkurents vabadele töökohtadele ja ettevõtete kahanenud kasumid ettevaates palgakasvu pidurdama. Mõõdukam palgakasv on oluline ettevõtete konkurentsivõime seisukohast. Viimaste aastate jooksul on Eestis kaupade ja teenuste tootmise tööjõukulu kiiresti suurenenud, halvendades Eesti ettevõtete konkurentsivõimet eksporditurgudel.
Tutvu värske Tööturu Ülevaatega.
Orsolya Soosaar ja Lauri Matsulevits, Eesti Panga ökonomistid
Allikas Eesti Pank