Tööealistest Ukraina sõjapõgenikest on töö leidnud ligi 60 protsenti

Ligi 30 000 Ukrainast pärit sõjapõgenikku on Eestis saanud ajutise kaitse, tööealisi ehk 20-64-aastaseid on neist umbes 20 000. Eesti keele õppimine ja oma argielu korda seadmine on kaasa aidanud sellele, et tööl käib tänaseks ligi 60 protsenti tööealistest ukrainlastest.

Iryna Kuzomko lõpetas 2019. aastal magistriõpingud Kiievi riiklikus ehitus- ja arhitektuuriülikoolis. Eestisse jõudis ta 2022. aasta märtsis ja töölepingu allkirjastas umbes kuu pärast seda.

"Ma töötan ehituse erialal, tegeleme klaasfassaadide, akende, ustega ja mul oli Ukrainas sarnane kogemus. Ja nii ma siin leidsin koha ja minu jaoks see oli väga-väga õnneks," rääkis Kuzomko ERR-ile eesti keeles.

Alguses töötas Irõna inglise keeles, kuid alustas kiiresti ka eesti keele õpinguid. Praegu osaleb ta B2-keeletaseme kursusel.

"Mul on kaks korda nädalas tund ja see tähendab, et kahel päeval teen ka koduse töö, mis võtab üks kuni kolm tundi päevas. Nii et põhimõtteliselt neli päeva nädalas ma õpin," ütles Kuzomko.

Kuzomko tõdes, et üksi tulles oli tal kindlasti lihtsam oma elu Eestis alustada.
"Lapsed või vanemad, kes on päris vanad, siis on muidugi palju-palju raskem ja kui ei ole nii palju aega keelt õppida või näiteks kui inimene raamatupidajana või arstina töötas, nende jaoks see on palju-palju raskem," selgitas ta.

Töötukassa tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar rääkisid, et ukrainlased jõuavad järjest aktiivsemalt tööturule tänu sellele, et on oma argielud ja edasised plaanid paika saanud.

"Kus ma elan, kus mu lapsed saavad lasteaias või koolis käia?" selgitas Saar. "On selgemaks saanud plaanid, et kas ma jään siia pikemaajaliselt kuivõrd sõda ju Ukrainas kestab, ja kui on otsustatud siia jääda, siis on hakatud ka tööd otsima, on tahetud panustada enda pere heaolusse ja osaleda siin ühiskonnas."

Ligi 40 protsenti ukrainlastest teevad lihttöid, neist ligi veerand töötavad töötlevas tööstuses. Lihttööde tegemine on osalt seotud sellega, et Ukrainas saadud haridus ei vasta Eesti nõuetele. Samas korraldatakse ka täiendõpet.

Katrin Liivamets ütles, et kõige paremaks näiteks on olnud need meditsiinitöötajad, kelle kvalifikatsiooni ei peetud siis Eestis tööle asumiseks piisavaks. "Neile siis Tartu tervishoiu kõrgkool võimaldas aastase ühtlustus- või tasandusõppeprogrammi. Päris aktiivselt inimesed asusid oma teadmisi ja oskusi täiendama ja õppisid paralleelselt ka eesti keelt," rääkis ta.

Ka ukrainlaste töötuse määr on vähenenud. Praegu on töötuna arvel umbes 3100 ukrainlast, mis moodustab kõigist Eesti töötutest kuus ja pool protsenti.

Allikas: ERR