Rootsis kasvab tööpuudus
Rootsi majandusel on rasked ajad, kuna tööpuudus kasvab, rekordiliselt palju ettevõtteid läheb pankrotti, paisub inkassofirmadele üle antud võlgade hulk, müügis on ka rekordhulk kinnisvara.
Tööpuudus Rootsis kasvab sellise hooga, et töötute osakaalu poolest ollakse Euroopas kolmandal kohal – tööpuudus on suurem ainult Kreekas ja Hispaanias.
Augusti lõpu seisuga on statistikaameti andmetel tööta üle 400 000 rootslase, mis on viimase kümne aasta kõrgeim näitaja. Seejuures kasvab pikalt tööta olnud inimeste arv.
Näiteks oli juulis töötuid 90 000 võrra rohkem kui eelmise aasta juulis. See on 8,3 protsenti tööealisest elanikkonnast.
Arbetsförmedlingen ehk Rootsi tööhõiveamet olukorra paranemist ei näe. Pigem on struktuursed probleemid, kasvab tõrjutus ja puudub integratsioon.
Välismaalt saabunute seas on töötuid ligi kolm korda rohkem kui Rootsis sündinute seas.
Sügisel on oodata tööpuuduse kasvu, sest rekordarv ettevõtteid läheb pankrotti, kasvab inkassofirmadele üle antud võlgade hulk, müügis on ka rekordhulk kinnisvara.
Juulis teatati koondamisest ligikaudu 4900 inimesele. Aasta tagasi oli vastav näitaja veidi alla 3500 inimese. Koondamisi on enim töötleva tööstuse, kaubanduse ja ehituse vallas.
Samas on tööhõiveametis 64 000 vaba töökohta. See tähendab, et tööd on, aga töötu peab olema valmis kolima. Töökäsi ootab just Põhja-Rootsi - Norbotten, Västerbotten ja Kiruna arenevad tööstus- ja kaevanduspiirkonnad. Kirunas ongi tööpuuduse tase riigi madalaim, veidi üle kahe protsendi. Eks on ka tehtud kampaaniad inimeste sinna meelitamiseks. Pakutakse kõrgemat palka ja toetusi kodu soetamisel.
Majapidamistele avaldab survet üldine hinnatõus, kõrged intressid ja tõusnud üürihinnad. Üha enamatel rootslastel on raskem arveid õigel ajal tasuda. Juuli lõpu seisuga on inkassofirmadest läbi käinud üle 5,6 miljoni juhtumi. Aastane kasv on seitse protsenti.
Samas – 86 protsenti uutest inkassojuhtumitest neist on alla 5000 Rootsi krooni (440 euro). See näitab, et tegemist on tavatarbimisega. Enim lähevad üle tähtaja internetist ostetud riiete või muude kaupade maksed.
Finantsinspektsiooni sõnul toovad muutuse 2026. aastal kehtima hakkavad Euroopa Liidu uued reeglid. Levinud süsteem "osta kohe, maksa hiljem" muutub palju kitsamaks ja karmimaks. Mismoodi see Rootsis välja kujuneb, on pragu raske öelda.
Muidugi tekitavad palju pahameelt pankade üha tõusvad intressimäärad. Samas on Rootsi pangad ühed kasumlikumad Euroopas. Selle aasta teises kvartalis, mil Rootsi keskpank langetas üle pika aja intressimäära, teenisid neli suurimat panka kokku veidi üle 50 miljardi Rootsi krooni maksustamiseelset kasumit.
Rootsi ringhääling SVT on palunud kommentaare Rootsi nelja suurpanga ja pangaliidu juhtidelt – kuid intressikärbetest ja kasumist ei taha keegi rääkida.
Finantsinspektsioon ärgitab panka minema, et oma laenuleping uuesti läbi rääkida. Hüpoteeklaenu marginaal on kasvanud 0,03 protsendipunkti võrra, 0,62-le protsendile. See võib tunduda väike, kuid kuna pangad on laenanud tervelt 4000 miljardit krooni hüpoteeklaenudeks, on see kokkuvõttes siiski suur summa.
Pärast suvist vaikust eluasemeturul on ees aasta suurim kliendinädal. Müügis on rekordarv kortereid ja maju. Eelmisel nädalal oli Hemneti kodulehel müügis veidi alla 60 000 eluaseme, siia ei ole arvestatud uusehitisi. See on suurim müügis olevate eluasemete arv alates 2014. aastast, mil seda statistikat alustati. Lähipäevil on neist pea 13 000 ostuhuvilistele avatud.
September ongi Rootsis ajalooliselt kuu, mil müüakse kõige rohkem kinnisvara. Hemneti sõnul kulub korteri või maja müüki panemisest ostulepingu sõlmimiseni keskmiselt neli nädalat. Pikk müügiprotsess on seotud ka sellega, et enamik inimesi müüb oma kodu enne uue ostmist. Varem osteti uus kodu valmis ja alles siis asuti vana müüma.
Korteriostjad on üha nõudlikumad ka korteriühistute rahaasjade ülevaatamisel. Sageli nõutakse majandusaasta aruandeid, et uurida, kuidas alates 2022. aastast tõusnud laenude intressimäärad mõjutavad kommunaalteenuste kuutasu.
Pole haruldane, kui ühistu peab välja trükkima laenu ja väärtuse suhte ruutmeetri kohta.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: ERR