Mees murrab või murdub? Meeste vaimne tervis pole müüt!

Igal aastal jõuab kätte november, mida üle maailma tuntakse ka Movembrina – kuuna, mil pööratakse erilist tähelepanu meeste vaimsele ja füüsilisele tervisele. Kampaania eesmärk on julgustada mehi rääkima oma terviseprobleemidest ning otsima abi murede korral, olgu need seotud vaimse tervise, enesetapuennetuse või füüsiliste probleemidega. Siiski peame küsima, miks on vaimse tervise teema meeste jaoks endiselt sageli tabu ja miks on abi otsimine meestel keerulisem kui naistel.

Platvormil Siffi oleme vahendanud üle 15 000 vaimse tervise sessiooni ja näeme, et mehed kasutavad terapeutilisi teenuseid märkimisväärselt vähem kui naised. Keskmiselt on iga kahe naissoost kasutaja kohta ainult üks mees, kes otsustab abi otsida. Samuti tulevad mehed ja naised sageli nõustamisele erinevate teemadega: kui naiste peamised murekohad on sageli seotud emotsionaalsete ja suhetealaste küsimustega, siis mehed pöörduvad nõustamisele sagedamini tööga seotud stressi ja läbipõlemise, kontrollimatu ärevuse ja viha, füüsilise kurnatuse ning enesehinnanguga seotud probleemide tõttu. Põhjalikumalt vaadates ilmnevad mõtteviisi ja sotsiaalsete normidega seotud mustrid, mis hoiavad mehi tihti tagasi.

*Lauri lugu: „Mina pean hakkama saama, mind on alati tugevaks peetud“

Lauri, 34-aastane kahe lapse isa, töötab panganduses. Lauri on inimene, kellele on alati loota saanud — nii kodus kui ka tööl. Kolleegide ja lähedaste silmis on ta ideaalne näide inimesest, kes on stabiilne ja usaldusväärne. Kuid viimase aasta jooksul on ta hakanud tundma pidevat pinget ja väsimust, mis segab und ja rikub tuju. Töölt koju jõudes tunneb ta, et tal pole jõudu isegi oma tal pole jõudu isegi oma lastega 10 minutit mängida.

Lauri on üles kasvanud peres, kus õpetati, et „päris mehed“ ei muretse ja saavad alati hakkama. Kui tema naine küsis, kas ta on mõelnud professionaalset abi otsida, tundis ta häbi: „Miks ma ei peaks hakkama saama? Abi otsimine oleks justkui tõend, et ma olen läbikukkunud.” Kuid just see mõtteviis, et tema kui pereisa peab olema tugev ja vastutustundlik, on teda lõksu pannud. Lauri ei teadnud, et vastutuse võtmine tähendab ka enda eest hoolitsemist. Abi otsimine on samuti samm vastutuse võtmisel, mitte nõrkuse märk.

*Mardi lugu: „Võib-olla olen lihtsalt väsinud?“

Mart, 28-aastane ehitustööline, on aktiivne ja armastab sporti. Tema tööpäevad mööduvad ehitusplatsil, kus tal tuleb täita järjestikuseid füüsiliselt nõudlikke ülesandeid. Viimastel kuudel on Mart aga hakanud tundma seletamatut ärevust, mida ta varem kogenud pole. Kuigi ta on alati olnud enesekindel ja rahulik, tunneb ta nüüd iga päevaga aina suuremat pinget. Õhtuti ei suuda ta lõõgastuda ning tema uneprobleemid on muutunud igapäevaseks kaaslaseks.

Mart on sotsiaalmeedia aktiivne kasutaja ja sageli veedab ta õhtud YouTube-i ja TikToki videoid vaadates. Väsinuna sirvib ta veel rohkem sotsiaalmeediat, otsides lõõgastust, kuid tunne, et ta jääb teistest maha, on aina süvenenud. „Tõenäoliselt on see lihtsalt väsimus,“ mõtles ta pikka aega ega mõelnudki, et see võiks olla märk sügavamast vaimsest koormusest. Viimaks sõbra soovitusel otsustas ta siiski rääkida terapeudiga. See vestlus avas talle silmad, et ta pole kaugeltki üksi. Ta mõistis, et tehnoloogia ja infovoog suurendavad sageli vaimset stressi, eriti inimestel, kes ei ole harjunud oma emotsioone jagama.

Lauri ja Mart esindavad paljusid mehi, kes võitlevad üksi oma probleemidega, uskudes, et tugeva mehena peavad nad kõik mured ise lahendama. Sotsiaalne surve ja sotsiaalmeedia mõju süvendavad seda vajadust näida täiuslikuna ja muretuna. Evolutsiooniliselt on meeste roll olnud seotud füüsiliste ja psühholoogiliste väljakutsetega, nagu jaht ja kaitsmine – tegevused, kus adrenaliin ja füüsiline pingutus aitasid kogunenud pingeid maandada. Tänapäeval on aga paljude meeste igapäevaelu seotud kontoritööga ja pikaajalise vaimse koormusega, ilma et kehalised pingutused aitaksid stressi välja elada.

Kui vanasti aitas füüsiline tegevus pingeid maandada, siis nüüdseks on suure osa meeste päevast täitnud vaimne töö, sotsiaalmeedia mõju ja pidev eksistentsiaalnesurve, nagu edu saavutamine ja pere eest hoolitsemine. Sotsiaalsed normid ja sotsiaalmeedia loovad täiendavat survet paista alati tugev ja probleemivaba. See vastuolu ajaloolise rolli ja kaasaegsete ootuste vahel tekitab pingeid, mis võivad lõpuks väljenduda ärevuse, depressiooni ja läbipõlemisena.

Millal on õige aeg abi otsida?

Sageli usutakse, et tugev inimene peab oma muredega alati ise hakkama saama, kuid tegelikkuses ei peaks ükski mees jääma oma vaimse koormaga üksi. Vaimse tervise murede äratundmine ja professionaalse toe otsimine on sammud, mis viivad elukvaliteedi paranemise poole, olgu probleemideks ärevus, kurbus või unehäired. Oluline on õppida tundma oma vaimse tervise seisundit ja ära tunda märgid, mis viitavad vajadusele abi otsida.

Püsiv ärevus ja muretsemine on sageli alahinnatud ohumärgid. Kujuta ette meest, kes töötab edukalt, kuid tunneb ärevushoogu iga tähtsa kohtumise eel. Pidev mure ja närvilisus hakkavad mõjutama tema und, söömist ja suhteid lähedastega, muutes ärevuse igapäevaelu osaks. Kui see tunne hakkab domineerima, on aeg kaaluda professionaalse abi otsimist. Samuti võib kestev kurbus ja huvipuudus olla märk vaimse toe vajadusest. Kui mees kaotab huvi oma lemmikhobide vastu ja tunneb rõõmu puudumist, on see selge signaal, et professionaalne abi võiks aidata.

Uneprobleemid, nagu raske uinumine või öised ärkamised, viitavad sageli peidetud stressile või ärevusele. Kui need probleemid püsivad ega parane lihtsate lõõgastustehnikatega, on oluline pöörduda spetsialisti poole. Sotsiaalne isolatsioon ja üksildustunne on tihti vaimse pinge varjatud sümptomid, mis võivad viia süveneva isolatsiooni ja vaimse koormuse kuhjumiseni. Füüsilised reaktsioonid, nagu südamekloppimine ja lihaspinged, on keha signaalid, et stress on kasvanud liiga suureks, et seda eirata. Kui need sümptomid püsivad, tasub pöörduda professionaalse abi poole, et taastada vaimne tasakaal.

Kui mõni neist märkidest tundub liiga tuttav, võib see olla õige hetk otsida abi. Vaimse tervise esmast nõu saab küsida perearstilt, kes võib suunata edasi sobiva spetsialisti juurde. Tõsisemate või püsivate sümptomite korral tasub kaaluda ka kohtumist kliinilise psühholoogi, psühhoterapeudi või psühhiaatriga. Iga samm abi otsimise suunas on samm iseenda ja oma lähedaste jaoks parema vaimse heaolu poole.

Mida saavad tööandjad teha?

Et organisatsioonid toetaksid ka meeste vaimset tervist, saab rakendada mitmeid meetmeid, et luua keskkond, kus meestel on mugav abi otsida ja oma muredest rääkida.

Kolm olulist sammu:

Toetava vaimse tervise kultuuri loomine: Vaimne tervis peaks olema igapäevane teema, mida toetatakse ka juhtkonna tasandil. Vaimsest tervisest rääkimine ning tähelepanu osutamine peaks muutuma normiks.
Teadlikkuse tõstmine: Korraldage regulaarselt koolitusi ja vestlusringe, mis hõlmavad ka meeste vaimse tervise vajadusi. Eriti hea on, kui vaimse tervise väljakutsetega kokku puutunud mehed võtavad enda näitel sõna ja räägivad, kuidas nemad seljatasid oma väljakutseid, nt läbipõlemise.
Lihtne ja anonüümne ligipääs: Pakkuge vaimse tervise teenuseid, mis on kergesti ligipääsetavad ja anonüümsed. Kui abi otsimine on sama lihtne kui Woltist või Boltist toidu tellimine, on suurem tõenäosus, et ka mehed seda kasutavad.

Movember tuletab meile meelde, kui oluline on julgustada mehi oma tervise eest hoolt kandma. Lauri ja Mart on mõlemad õppinud, et abi otsimine pole mitte ainult isiklik samm, vaid ka vastutuse võtmine iseenda ja lähedaste heaolu eest. Kui saame selle sõnumi meeste seas laiemalt levitada, jõuame ehk ajani, kus meeste vaimne tervis pole enam müüt, vaid loomulik osa täisväärtuslikust ja tervisest elust.

Abi otsimine pole nõrkuse märk, vaid vastupidi – see on samm edasi parema ja tugevama iseendani. Tugeva tervisekultuuriga organisatsioon ja toetav ühiskond loovad pinnase, kus ka mehed tunnevad end mugavalt abi otsides ning saavad elada täisväärtuslikumat ja tervemat elu.

*Lood Laurist ja Mardist on kollektiivsed ja sümboolsed ning ei ole seotud ühegi konkreetse isikuga. Tegelased on loodud esindama ühiskonnas levinud kogemusi ja mõtteviise, mis mõjutavad paljusid mehi, kuid nende lugusid ei tohiks tõlgendada ühegi reaalse inimese või isiku elulugudena. Igasugune sarnasus tegelike isikutega on juhuslik ja ei peegelda tegelikkust.

Autor

Anastassia Murašina

Siffi psühholoog | Vaimse tervise meeskonnaliige