Eesti tööjõuvaldkond on sisenemas kriisi
Uuringust selgus, et Eesti ettevõtted vajavad äri jätkusuutlikkuse tagamiseks kiireid seadusemuudatusi inimeste juhtimisega seotud valdkondades. Personalivaldkonna töötajad leiavad, et pakilisi seadusemuudatusi on vaja eelkõige töösuhete paindlikkuse, kaugtöö ning välismaalaste värbamise osas, et tagada ettevõtetele edu. Koguni 91% vastanutest näeb, et lähema 2-5 aasta jooksul töötavad inimesed nii osaliselt kontoris kui kaugtööl paralleelselt hübriidtöö vormis.
Ettevõtete suurenenud ja tööturu muutunud vajadused on tekitanud ettevõtetes personalitöötajate põua. Tervelt 85% personalitöötajatest on püütud viimase poole aasta jooksul mõne teise ettevõtte poolt ühel või mitmel korral värvata. Seda kinnitab ka suurenenud personalivaldkonna tööpakkumiste arv nii portaalides kui ka LinkedInis.
“Muutunud maailm on toonud uued teemad ka personalitöötajate töölauale ning keerulistel oludes on tulnud just personalitöötajatel kiiresti kohaneda, et vastata juhtide ja töötajate ootustele.”
Personalijuhtimise mainet hindavad keskmisest kõrgemaks teenuseid pakkuvate ettevõtete töötajad, aga ka finants- ja teenindussektori töötajad. Keskmisest madalamaks hindavad aga avaliku sektori töötajad, kes toovad enim ka välja maine langust viimase aasta jooksul.
Uuringust selgus, et Eesti ettevõtted vajavad äri jätkusuutlikkuse tagamiseks kiireid seadusemuudatusi inimeste juhtimisega seotud valdkondades. Personalivaldkonna töötajad leiavad, et pakilisi seadusemuudatusi on vaja eelkõige töösuhete paindlikkuse, kaugtöö ning välismaalaste värbamise osas, et tagada ettevõtetele edu. Koguni 91% vastanutest näeb, et lähema 2-5 aasta jooksul töötavad inimesed nii osaliselt kontoris kui kaugtööl paralleelselt hübriidtöö vormis.
Ettevõtete suurenenud ja tööturu muutunud vajadused on tekitanud ettevõtetes personalitöötajate põua. Tervelt 85% personalitöötajatest on püütud viimase poole aasta jooksul mõne teise ettevõtte poolt ühel või mitmel korral värvata. Seda kinnitab ka suurenenud personalivaldkonna tööpakkumiste arv nii portaalides kui ka LinkedInis.
“Personalitöötajatelt oodatakse üha enam strateegilist partnerlust, personaliprotsesside arendamise kogemust, kiiret reageerimis- ja kohanemisvõimet töötajate heaolu teemades.”
Samas, personalivaldkonnas puuduvad oskused ja teadmised agiilsete meetodite kasutamiseks, mis on hädavajalikud organisatsioonide kiireks kohanemiseks uute oludega — suur osa personalitöötajaid pole kunagi kasutanud agiilseid meetodeid personaliteenuse ja -toodete elutsükli etapiliseks muutmiseks ega äriväärtuste loomiseks teadlike otsuste tegemisel.
Koroonapandeemia kriis on ettevõtete laualt kadunud ning asendunud sarnaste teemadega, mis olid enne vahepealset langust — ettevõtete laual on prioriteetideks värbamine, töösuhted ja töötajakogemus nagu enne kriisiaega. Uuringust selgus ka, et ettevõtete juhid peavad aga juba praegu prioriteetseks eelkõige õppimist ja arendamist, tööandja brändingut, mitmekesisust ja kaasatust ning uute töövormide kujundamist. Need teemad on personalitöötajate tööplaanidesse jõudmas alles 2023. aastal. Tulevikutrendidena ennustavad 75% vastajatest lähima viie aasta jooksul fookusesse tulevat töötajate üldise heaolu ja töötajakogemuse teemasid, uusi väljakutseid hübriidtöö osas ning valdkonna muutmist rohkem nõustavamaks.
Eesti Personalijuhtimise aastauuringu viisid koostöös läbi Eesti HR Selts ja SinuLab aprillis 2022 ning sellele vastas 212 personalivaldkonna huvilist, sh personalijuhid, personalitöötajad, organisatsioonide juhid ja ka muud töötajad, kelle tööülesannete hulka personalitöö osaliselt kuulub. Uuringus osalenutest 50% töötavad keskmise suurusega organisatsioonis (töötajate arv vahemikus 51 kuni 500). Enim oli vastajaid tehnoloogiasektorist, seejärel tootmisest, teenindusest ja avalikust sektorist.
Eesti HR Selts on ellu kutsutud 2022. aasta veebruaris. Seltsi põhiline eesmärk on luua personalivaldkonna huvilistest inimestest üksteist toetav ja innustav võrgustik ning Eesti HR Seltsil on ligi 500 liiget. SinuLab on töötajakogemuse tarkvara pakkuja, kes tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes.
