Eesti personalientusiastid janunevad AI teadmiste ja tööriistade järele

PRESSITEADE


Eesti personalijuhtimise aastauuringu eesmärk oli selgitada, mis on praegu organisatsioonide personalitöö fookuseks; millised personaliteemad on suure tõenäosusega laual ka järgmisel aastal; millisena nähakse personalijuhtimise mainet ning milliseid valdkonna teenuseid ostetakse organisatsioonides kõige enam sisse.

“Kuna AI-ga seonduv on üha enam meie töölaudadele tulemas, siis otsustasime sel aastal antud teema oma uuringusse lisada - tulemus oli ootuspärane, AI on teema, mille vajalikkusest ollakse aru saadud ja nüüd on vaja aru saada, kuidas milliseid paljudest tööriistadest ja kuidas kasutada”, jagab EHRSi president Helo Tamme. Tamme lisab: “AI on kiiresti arenev valdkond, seega usun, et lähiajal on see teema, millest saame palju lugeda ja mis jõuab ka paljudesse koolitustesse. Näiteks oleme AI-ga seonduvat toomas lauale ka septembrikuus toimuval HR EXPO-l, kus nii mitmedki töötoad teemat kajastavad”.

HR seltsi asepresidendi Sirli Kivaste sõnul otsustati tänavu uuringusse lisada ka kaks küsimust lähisuhtevägivalla ohvrite toetamise kohta töökeskkonnas, ei mõista personaliinimeste valmisolekut teemaga tegelemiseks. “Uuringust selgus, et 73% personalivaldkonna töötajatest peab väga oluliseks või pigem oluliseks, et tööandja pööraks lähisuhtevägivalla ohvrite toetamisele tähelepanu ning rakendaks meetmeid, mis toetavad ohvrit vägivallaringist pääsemisel. Seda on 15% võrra enam, kui Eesti inimeste keskmine arvamus ning annab kinnitust, et möödunud aastal alanud seltsi koostöö President Kaljulaidi Fondiga on kandnud vilja ning personalitöötajad on avatud lähisuhte vägivalla teemadega tegelemiseks töökeskkonnas,” sõna Kivaste.  

Uuringu viis läbi Eesti HR Selts koostöös Fontesega kuu aja jooksul 19. märtsist 9. aprillini 2023. a. Uuringule vastas 302 valdkonna inimest üle Eesti. Tulemusi tutvustati avalikkusele 20. mail Ülemiste City Öpiku majas, mille raames tähistati koos rohkem kui 100 huvilisega rahvusvahelist personalijuhtimise päeva.

Uuringule vastas nii personalijuhte, personalitöötajad kui inimesi, kes tegelevad personalitööga muude ülesannete kõrvalt. 82% vastanutest olid erasektoris esindajad. Üle poole vastanutest olid keskmise suurusega (51 - 500 töötajat) organisatsioonidest. Enim oli vastajaid infotehnoloogia, tootmise ja finantsteenuste valdkonnast.

Uuringust selgus:

  • Personalitöö fookuses on nagu möödunud kahel aastalgi värbamine ja töösuhted. Samuti töötajakogemuse kujunundamine, töötajate vaimne heaolu ning õppimine ja arendamine.

  • Sarnaselt varasemale, arvavad personalitöötajad ka seekord, et nende prioriteet võiks lähitulevikus olla tööandja bränding, kuid tegelikkuses on sel aastal see aeg kulunud hoopiski töösuhetega tegelemisele. Siiski, kui varasemal kahel aastal ei nähtud töösuhteid tulevikus priortieetide hulgas olevat, siis nüüdseks on see muutunud. 

  • Kümnendik vastajatest hindab personalijuhtimise mainet väga kõrgeks ja pooled pigem kõrgeks, kusjuures erasektori töötajad hindavad mainet avaliku sektori töötajatest kõrgemaks. 

  • 2/3 vastanutest leiab, et neil kui personalitöö tegijal on väga suur või pigem suur panuse mõju organisatsiooni tulemustele. Oma töö mõju näevad teistest oluliselt suuremana värbajad, kellest 86% leiab, et nende tööl on väga suur või pigem suur mõju.

  • Tänavu on märkimisväärselt vähenenud personalitöötajate värbamine personalivaldkonna rollidesse. Kui 2022. aastal ei olnud püütud värvata vaid 15% valdkonna töötajatest, siis möödunud aastal ei saanud sääraseid kutseid 28% ning tänavu juba 35% vastanutest.

  • Nagu ka eelmisel aastal, pole ka tänavu 2/3 vastajatest aktiivselt tööd otsimas, kuid avatud kaaluma põnevaid väljakutseid. Uutele väljakutsetele on enam avatud avaliku sektori ja teatava kogemusega (6-10 aastat) personalitöötajad.

  • Tänavu on 40% organisatsioonides värbamismahud tõusnud ja 25% organisatsioonides langenud. Kõige enam on värbamismahud tõusnud avalikus sektoris ning hariduse ja teaduse valdkonnas, langenud aga infotehnoloogia ja finatsteenuste valdkonnas nagu ka möödunud aastal.

  • HR analüütika on valdkond, milles tunti kõige suuremat vajadust teadmiste uuendamise järele nii 2022 kui 2023 aastal. Ka 2024. aastal on see jätkuvat valdkond, kus soovitakse teadmisi omandada (60% vastanutest tõi seda välja), kuid sellest tähelepanuväärselt enam soovitakse teada AI võimaluste ja tööriistade kohta personalitöös (71%).

  • Juhtide arendamine, coaching ning mentorlus on valdkonnad, kus ostetakse kõige enam teenust sisse. Samas on pea kõikides valdkondades teenuse sisseostmise mahud võrreldes möödunud aastaga märkimisväärselt vähenenud.

  • Kui möödunud aastal nimetasid personalitöötajad oma töö peamiseks takistuseks juhtimisküsimusi ja juhtide veenmist, siis tänavu toodi selle kõrval välja ka organisatsiooni üldist küpsust personalivaldkonna teemadega tegelemisel ja täiustamist vajavaid tööprotsesse. Kõige suuremaks takistuseks on aga ajapuudus ning puudust tuntakse jätkuvalt heast sõnast, juhi toetusest ja tunnustusest.  

Fontese partner ja juhtivkonsultant Kadri Sooberg-Aettik lisab, et ajal, mil maailm muutub kiiresti ja prognoositavus väheneb, on kriitilise tähtsusega omada tugipunkte, mis aitavad meil kaootilistes oludes fookust hoida. “Käesolev uuring pakub just sellist navigatsiooniabi, olles asendamatu tööriist HR professionaalidele ja juhtidele, kes mängivad võtmerolli inimeste värbamisel, arendamisel ning töötajakogemuse kujundamisel. Tänavused uuringutulemused toovad esile, et kõik need teemad on organisatsioonide strateegiliste prioriteetide seas. On rõõmustav näha trendi, et organisatsioonid pööravad tähelepanu mentorlusele, coachingule ja juhtide arendamisele, mis annab selge sõnumi: inimeste hoidmine ja juhtimiskultuuri arendamine on olulisem kui kunagi varem,” sõnas Sooberg-Aettik.

Viimase kahe aasta uuringust jäi tugevalt kõlama, et personaliinimesed näevad ühe suurema takistusena oma töös pidevat vajadust juhtkonda veenda, et töötajate hoidmine, kuulamine ja arendamine on iga juhi ülesanne ning tunnevad enim puudust juhi usaldusest ja toetusest, mis viitab tunnetusele, et personalitööd ei väärtustata piisavalt. Seetõttu otsustasime sel aastal need teemad fookusesse võtta. Tegime koostööd Eesti EttevõtluskõrgkoolI Mainor personalijuhtimise eriala tudengi Mari-Ann Lipetskiga, kes uuris oma bakalaureusetöö raames tippjuhtide arusaamu strateegilisest personalijuhtimisest ja ootusi personalijuhtidele.

Juhtide ootuste ja vajaduste ebaselge kommunikeerimine piirab personalijuhtide võimet täita oma rolli tõhusalt ning võib olla üheks peamiseks teguriks, mis takistab personalijuhtidel tulemuslikult tegutseda organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamise suunas. Oluline on arendada suhtlus- ja tagasisidesüsteeme, mis võimaldaksid juhtidel selgemalt väljendada oma ootusi ja vajadusi personalijuhtidele ning samal ajal julgustada personalijuhte aktiivselt küsima tagasisidet ja suhtlema tippjuhtidega avatult ja läbipaistvalt.

Uuringuandmete kasutamisel palume viidata allikale: Eesti HR Seltsi ja Fontese Eesti personalijuhtimise aastauuring 2024.


LISAINFO

Annika Tuulemäe
5142448
annika.tuulemae@gmail.com

Helo Tamme
56919924
helo@hrselts.ee

Previous
Previous

Keskmine brutokuupalk oli esimeses kvartalis 1894 eurot

Next
Next

Märka ja tunnusta 2024! Algas täiskasvanuhariduse tunnustamise konkurss!