Eesti Pank prognoosib järgmisteks aastateks majanduskasvu
Kahe langusaasta järel on paranenud tingimused Eesti majanduse kasvule pöördumiseks: energia ja muu toorme hinnad on langenud, hinnatõus on aeglustunud ning inimeste ostujõud on paranemas, teatas Eesti Pank oma värskes majandusprognoosis. Järgmiseks kaheks aastaks prognoosib keskpank umbes kolmeprotsendilist majanduskasvu.
Prognoosi kohaselt on Eesti ettevõtted aktiivselt tegelemas konkurentsivõime parandamisega. Selle aasta jooksul on oodata majanduse elavnemist, kuigi aasta koondtulemus jääb möödunule veel alla. Järgmiseks kaheks aastaks prognoosib keskpank umbes kolme protsendi suurust majanduskasvu: 2025. aastal 3,2 protsenti ja aasta hiljem 3,1 protsenti.
Hinnad kerkivad prognoosi kohaselt tänavu 3,2 protsenti ja järgmisel aastal 2,4 protsenti, samas kui keskmine brutopalk kerkib selleks ajaks 2049 euroni. 2026. aastal tõusevad hinnad 1,9 protsenti ja keskmine palk jõuab Eesti Panga hinnangul 2147 euroni.
Tingimused majanduse kasvule pöördumiseks on keskpanga teatel paranenud. Eesti majandus on kahanenud kaks järjestikust aastat, mis on varasemate langustega võrreldes pikem ja vinduvam. Selle on tinginud üksteist võimendanud takistuste kuhjumine, mille osas on praeguseks siiski juba näha leevenemist või on leevenemine lähiajal suure tõenäosusega juhtumas.
Paranemise kursil jätkab ka inimeste ostujõud, mis ergutab tarbimiskulutusi ja majanduskasvu. Tööturu tugev vastupanuvõime senistele raskustele on majanduskasvu tekkele heaks pinnaseks, sest suure hõive ja madala töötuse korral jaguneb ostujõu tõus ja tarbimisvõime ühiskonnas ühtlasemalt.
Eesti ettevõtted tegelevad aktiivselt konkurentsivõime parandamisega. Ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime pole enam sama suure löögi all kui aasta-kaks tagasi, ent ettevõtete kulubaas on siiski varasemaga võrreldes kõrgem. See nügib tootmist Eestis suurema tõhususe, aga ka innovatsiooni suunas, millega kõik ettevõtteid ilmselt kaasa minna ei suuda ja seetõttu jätkub keskpanga hinnangul tootmisressursside ümber paigutumine valdkondade ja ettevõtete vahel.
Jätkunud on trend, kus inimesed vahetavad väga aktiivselt töökohti ja liikumine on toimunud valdkondadesse, millel läheb suhteliselt paremini. See näitab, et ettevõtjad on kohanenud ning suudavad luua uusi ja ahvatlevaid töökohti. Ühtlasi on see olnud üks põhjustest, mis on hõivel lasknud püsida majanduslangusest hoolimata. Lisaks sellele on hõivet säästnud ka töötundide vähenemine, mis on toimunud valdavalt töötajate omal soovil ja tööandjatel tuleb ka edaspidi hakkama saada muutunud tööaja eelistustega.
Loe täispikka artiklit ERRi portaalist.
Allikas: Eesti Rahvusringhääling