Eesti personalijuhtimise aastauuring 2024 - kokkuvõte
Eesti Personalijuhtimise aastauuringu viisid koostöös läbi Eesti HR Selts ja Fontes märtsis-aprillis 2024 ning sellele vastas 302 valdkonna eksperti üle Eesti, mida on 67 inimese võrra võrra vähem kui möödunud aastal, kuid 90 inimese võrra rohkem kui 2022. aastal!
Uuringu eesmärgiks oli mh kaardistada:
mis on täna organisatsioonide personalitöö fookuses;
millised teemad on suure tõenäosusega laual ka järgmisel aastal;
millisena nähakse personalijuhtimise mainet;
kas ja kuidas on muutunud värbamismahud;
kuidas HR inimesed end arendavad ja millisest toest kõige enam puudust tunnevad;
milliseid valdkonna teenuseid ostetakse organisatsioonides kõige enam sisse;
kuivõrd oluliseks peavad ja kui avatud on HR inimesed lähisuhtevägivalla teemaga tegelemisel.
Uuringule vastas nii personalijuhte, personalitöötajad kui inimesi, kes tegelevad personalitööga muude ülesannete kõrvalt. 82% vastanutest olid erasektoris esindajad. Üle poole vastanutest olid keskmise suurusega (51 - 500 töötajat) organisatsioonidest. Enim oli vastajaid infotehnoloogia, tootmise ja finantsteenuste valdkonnast.
Järjekorras juba kolmandat korda läbi viidud Eesti personalijuhtimise aastauuringust selgus, et
Personalitöö fookuses on nagu möödunud kahel aastalgi värbamine ja töösuhted. Samuti töötajakogemuse kujunundamine, töötajate vaimne heaolu ning õppimine ja arendamine.
Kümnendik vastajatest hindab personalijuhtimise mainet väga kõrgeks ja pooled pigem kõrgeks, kusjuures erasektori töötajad hindavad mainet avaliku sektori töötajatest kõrgemaks.
2/3 vastanutest leiab, et neil kui personalitöö tegijal on väga suur või pigem suur panuse mõju organisatsiooni tulemustele. Oma töö mõju näevad teistest oluliselt suuremana värbajad, kellest 86% leiab, et nende tööl on väga suur või pigem suur mõju.
Tänavu on märkimisväärselt vähenenud personalitöötajate värbamine personalivaldkonna rollidesse. Kui 2022. aastal ei olnud püütud värvata vaid 15% valdkonna töötajatest, siis möödunud aastal ei saanud sääraseid kutseid 28% ning tänavu juba 35% vastanutest.
Uutele väljakutsetele on enam avatud avaliku sektori ja teatava kogemusega (6-10 aastat) personalitöötajad.
Tänavu on 40% organisatsioonides värbamismahud tõusnud ja 25% organisatsioonides langenud.
HR analüütika on valdkond, milles tunti kõige suuremat vajadust teadmiste uuendamise järele nii 2022 kui 2023 aastal. Ka 2024. aastal on see jätkuvat valdkond, kus soovitakse teadmisi omandada (60% vastanutest tõi seda välja), kuid sellest tähelepanuväärselt enam soovitakse teada AI võimaluste ja tööriistade kohta personalitöös (71%).
Juhtide arendamine, coaching ning mentorlus on valdkonnad, kus ostetakse kõige enam teenust sisse. Samas on pea kõikides valdkondades teenuse sisseostmise mahud võrreldes möödunud aastaga märkimisväärselt vähenenud.
Kui möödunud aastal nimetasid personalitöötajad oma töö peamiseks takistuseks juhtimisküsimusi ja juhtide veenmist, siis tänavu toodi selle kõrval välja ka organisatsiooni üldist küpsust personalivaldkonna teemadega tegelemisel ja täiustamist vajavaid tööprotsesse. Kõige suuremaks takistuseks on aga ajapuudus ning puudust tuntakse jätkuvalt heast sõnast, juhi toetusest ja tunnustusest.
Uuringu tulemuste põhjalikuma ülevaate leiab siit.
Uuringu valmimisse andsid oma panuse Annika Tuulemäe, Helo Tamme, Kadri Sooberg-Aettik ja Sirli Kivaste.
Uuringuandmete kasutamisel palume viidata allikale: “Eesti HR Seltsi ja Fontese personalijuhtimise aastauuring 2024”.