Tahad olla produktiivsem? Tee vähem!

Meile on õpetatud, et kui tahame rohkem – raha, saavutusi, elujõudu, rõõmu, meelerahu –, peame tegema rohkem, lisama ülesandeid oma nii kasvavasse tegemist vajavate asjade nimekirja. Aga mis siis, kui meid on valesti õpetatud? Mis siis, kui vastus sellele, et saada rohkem, mida tahame, ei tule läbi liitmise, vaid hoopis lahutamise?

Nagu tõendid ka kinnitavad: kui tahame oma produktiivsust ja õnnetaset tõsta, peaksime hoopiski tegema vähem. David Rock, raamatu Your Brain at Work autor, leidis, et oleme tõeliselt keskendunud oma tööle vaid kuus tundi nädalas, mis vastandub selgelt meie kollektiivsele uskumusele kohustuslikust 40-tunnisest töönädalast. Kui me lõpetaks nende asjade tegemise, mis panevad meid tundma, et oleme küll hõivatud, kuid mis ei anna piisavalt tulemusi (ja ennekõike võtavad energiat), siis jääks meile rohkem kui piisavalt aega oluliste tegevuste jaoks ning tunnetaksime rahu ja ruumi enda ümber, mida pidev tegevuses olemine on meilt siiani röövinud.

Inimestena, kellel on täisväärtuslik elu – lapsed, karjäär, sõbrad, kired, logistika ja palju muud –, kuidas saaksime rakendada põhimõtet “teha vähem”, et anda endale rohkem aega ja leevendada stressi ilma tulemusi ohtu seadmata?

Lihtne – peame kindlaks tegema, mida mitte teha! Kuid see otsus ei ole ei lihtne ega juhuslik; vaja on metoodilist ja tõenduspõhist lähenemist. Selleks võib aga kasutada (üllatavalt!) lihtsat harjutust, mis aitab otsustada, millised tegevused ülesannete nimekirjas toovad kõige rohkem väärtust ja mille tegemisest võib loobuda. See toimib järgmiselt:

1. samm: tõmba paberilehe keskele püstine joon.

2. samm: vali elu või töö valdkond, kus soovid saavutada paremaid tulemusi ja tunda vähem stressi. Näiteks soovid areneda mõtteliidrina (thought leadership).

3. samm: loetle vasakul pool ülesanded või tegevused, mida teed selle valdkonna jaoks oma töö- ja/või eraelus. Mõtteliidriks pürgijana võiksid näiteks nimetada konverentsidel osalemist, lähenemist organisatsioonidele tutvustamaks ennast kui kõnelejat, uute artiklite kirjutamist, raamatute lugemist ja trendide uurimist jne.

4. samm: koosta paremal pool suurimate “võitude” nimekiri selles valdkonnas, näiteks mõni avalik esinemine või ettekanne, mille oled tööl tõeliselt edukalt läbi viinud. See võib mõne jaoks olla keeruline samm, sest meid ei ole kultuuriliselt ette valmistatud enda edu tähistamiseks, nii et sageli jätavad inimesed oma “võitude” loetelu lihtsalt tühjaks. Sellesse loendisse võib lisada kõik positiivsed tulemused antud valdkonnas (nii ühekordsed kui korduvad). PS – ära jää kinni nö “õigete” asjade loetlemisse! 

5. samm: ühenda omavahel suurimad võidud ja ülesanded/tegevused, läbi mille jõudsid kõige tõenäolisemalt selle võiduni. Näiteks raamatute lugemine ja trendide uurimine olid olulised, et ettekanne töö juures läks edukalt, seega, ühenda need kaks omavahel.

6. samm: tee vasakul pool ring ümber kõikidele tegevustele ja ülesannetele, mis on olnud suurte võitude jaoks vajalikud. Vaata, mis järele jääb. Nende ülesannete/tegevuste puhul, mis pole ringitatud, pead kas tegelemise täielikult lõpetama, märkimisväärselt vähendama või delegeerima, kui jätkamine on tingimata vajalik. Näiteks kui avastad, et üks kord kuus konverentsidele sõitmine ei aita otseselt kaasa ühelegi võidule, on aeg see kõrvale jätta või vähemalt kärpida tegevust olulisel määral.

Sama lähenemisviisi saab kasutada ka kõikides muudes eluvaldkondades. Näiteks kui soovid oma lastega rohkem suhelda, võid loetleda mõned konkreetsed mälestused või “võidud”, kui tundsid, et oled parim lapsevanem: lauldes oma koolieelikuga pühapäeva hommikul pesu voltides totakaid laule või kui eelteismeline puistas sulle oma südant ja tundsid suurt au selle üle, et olid suutnud tema jaoks luua turvalise keskkonna.

Mõelgem nüüd ülesannetele, mida regulaarselt teeme: pesupesemine, lõuna valmistamine, lastele koolitööde meeldetuletamine ja lastearstile aja planeerimine. Ehkki neid ülesandeid on tihtipeale vaja teha, võib see harjutus “anda loa” kulutada nendele tegevustele oluliselt vähem aega. 

Sageli teeme asju, mida me arvame, et peame tegema, lihtsalt seetõttu, et oleme neid alati teinud või teised meie ümber teevad neid ja sestap arvame, et peame ka tegema. Selline perspektiiv tekitab tarbetut stressi. Võib-olla saab luua süsteemi, kus lapsed vastutavad ise selle eest, et nende koolitöö oleks iga päev kindlaks kellaajaks tehtud, selmet tuletada seda neile pidevalt meelde. 

Korda seda harjutust kõikides eluvaldkondades, mida soovid lahutamise abil täiustada. Ole halastamatu. Elu ei seisne saavutuste nimekirja pidevas täiendamises. Ja ära unusta mõelda sellele, mis rõõmu pakub. Õnn mitte ainult ei muuda meid vähemalt 12% tootlikumaks, vaid teeb ka elu elamisväärseks.

Mille tegemisest loobuda, et endale rohkem aega ja rõõmu jääks ja saaks oma aega sisukamalt kasutada? Järgmine kord, kui sead eesmärgi või otsustad, et soovid mõnda oma eluvaldkonda parandada – või lihtsalt leevendada valu, mida see valdkond põhjustab –, ära unusta kasutada liitmise asemel lahutamist. Tunne rõõmu vähema tegemisest!


Artikli tõlkis ja toimetas

Sirli Spelman



Loe lisaks

Previous
Previous

Tööandja valimisel on üha tähtsam jätkusuutlikkus

Next
Next

Erinevus rikastab — neuroloogiline mitmekesisus