Analüüs: Eesti tööturu palgad ja ametikohad detsiilide lõikes – kas keskmine palk on piisav info?
Viimase aja ühiskondlikud arutelud Eesti keskmise palga üle on tõstnud esile olulise küsimuse: kas keskmine palk suudab tegelikult peegeldada tööturu olukorda? Maalehe hiljutine artikkel tõi selle teema taas päevakorda, kutsudes meid mõtlema, milliseid näitajaid peaksime veel vaatama, et saada terviklikum ülevaade tööturu tegelikkusest.
Statistikaameti andmetel oli Eesti 2024. aasta kolmanda kvartali keskmine brutokuupalk 1959 eurot, mis on aastaga tõusnud 8,1%. Kuid lähemalt vaadates selgub, et vähemalt 60% täistööajaga töötajatest teenib alla selle näitaja. Veelgi enam, vaid 10% töötajatest saab brutokuupalka üle 3500 euro, sealhulgas üle 5000 inimese teenivad enam kui 8000 eurot kuus. Sellised ekstreemväärtused tõstavad keskmist palka ja loovad üldpildi, mis ei kajasta enamiku töötajate reaalsust.
Samal ajal oli mediaanpalk – väärtus, mis jagab töötajad täpselt kaheks võrdselt suureks grupiks – 2024. aasta teises kvartalis 1641 eurot. See on märkimisväärselt madalam ja peegeldab realistlikumat pilti Eesti tööturu sissetulekute jaotusest.
Keskmise palga probleem
Charles Wheelan kirjeldab oma raamatus Alasti Statistika üht toredat näidet. Kujutage ette, et olete sõpradega baaris, kõik teenite aasta jooksul 30 000 dollarit. Järsku astub sisse Bill Gates – ja voilà! Baaris viibivate inimeste keskmine sissetulek hüppab üle miljardi dollari. Tegelikkuses ei ole ju keegi rikkam kui enne. See on keskmise palga probleem - paar eriti kõrget numbrit kisuvad kogu näitaja üles, jättes eksliku mulje.
Nii on ka Eestis. Kui 10% töötajatest teenib üle 3500 euro kuus ja paar tuhat tippjuhti 8000+ eurot, siis tõstab see keskmist.
Mediaanpalk jagab kõik töötajad kaheks võrdseks osaks – pool teenib sellest rohkem ja pool vähem. See annab realistlikuma pildi palgast, sest seda ei mõjuta ekstreemselt kõrged või madalad palgad.
Kui võtame eelmise baari näite (ilma Bill Gatesita), siis mediaan on 30 000 dollarit. Kui Gates liitub, jääb mediaan samaks – see näitab tõeliselt keskmist palka, hoolimata ühest erandlikust sissetulekust.
Mida lisavad kvartiilid ja detsiilid?
Kvartiilid jagavad andmed neljaks võrdseks osaks:
1. kvartiil (25%): Palgad, millest 25% töötajaid teenib vähem.
2. kvartiil (50%, mediaan): Palgad, millest pool töötajatest teenib vähem.
3. kvartiil (75%): Palgad, millest 75% töötajaid teenib vähem.
4. kvartiil (100%): Kõige kõrgemad palgad.
Kuidas kvartiilidest midagi leida?
Kui teie ettevõtte raamatupidajad teenivad mediaanil 1,800 €, kuid 3. kvartiili palk (75%) on 2,300 €, võib see tähendada, et kõrgemad rollid (nt vanemraamatupidajad) saavad märkimisväärselt rohkem.
Tasude analüüsimine aitab personalitöötajatel mõista, kas palgavahe põhjuseks on ametipositsioonide vastutuse erinevus või kas madalama palgaga ametigruppide töötajate puhul esineb võimalik ebavõrdsus. Näiteks:
Kas raamatupidamidajate palk on turu keskmisest madalam? Kui jah, siis võib HR kaaluda nende palkade tõstmist, et hoida neid konkurentsivõimelisena ja vältida töötajate lahkumist.
Kas vanemraamatupidajate pakutav palk on põhjendatud vastutusega? Kui töös on suurem vastutus, võib HR otsustada, et nende palkade vahe teiste meeskondadega on õigustatud.
Kvartiilide analüüs aitab HR-l paremini mõista, kas palgavahed madalama ja kõrgema taseme vahel on põhjendatud vastutuse ja turu keskmisega. Kui vahe on liiga suur või kui madalamad tasemed teenivad vähe, siis tuleb kas tõsta palkasid või pakkuda rohkem arenguvõimalusi, et tasu oleks õiglane ja vastaks ametikoha nõudmistele.
Detsiilid: Tõelise jaotuse peegel
Palgadetsiilid on see tõeline tööriist, mis aitab kaardistada, kuidas Eesti tööturul tegelikult elatakse ja teenitakse. Detsiilide jaotus, nagu allolevas graafikus näha, jagab töötajad sissetulekute järgi kümnesse gruppi:
Graafik näitab valitud ametikohtade positsiooni palgaskaalal*:
* Lõplik ametikohtade ja esindajate arv detsiilide kaupa tabelis on ligikaudne ja põhineb nende andmete üldistamisel, mitte otseselt ühe allika täpsel väärtusel.
Keskmisel palgal on oma koht üldiste trendide jälgimisel. See sobib hästi, kui tahame teada, kas "ilm on soe" või "Eesti on edukas". Aga see ei ütle, kas peaksime kodust lahkuma vihmavarju või lühikeste pükstega. Mediaani, kvartiilide ja detsiilide kasutamine on aga nagu kohaliku ilmaprognoosi vaatamine – palju täpsem ja praktilisem.
Kui mõtleme tööturu ja palgapoliitika üle, siis tasub HR-spetsialistidel ja otsustajatel meeles pidada: keskmine palk on kasulik kiireks ülevaateks, aga tõeliste jaotuste mõistmiseks tasub kasutada tervet tööriistakasti, sealhulgas mediaani ja detsiile. Sest lõpuks loeb mitte ainult see, mida räägib statistika, vaid see, kuidas tunnevad end inimesed selle taga.
Artikli autor
Kerli Karpa
Allikad
Kivi, E.-L. (2024, 28. november). Keskmine palk on ligi 2000 eurot. Kui palju teenivad Eesti inimesed aga päriselt? Maaleht. Kättesaadav: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120339119.
Statistikaamet. (2024). Vabad ja hõivatud ametikohad ning tööjõu liikumine põhitegevusala järgi (kvartalid). Vaadatud aadressil https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__vabad-ametikohad/PAV011
OpenAI. (2022). ChatGPT (20. detsembri versioon), suur keelemudel, https://chat.openai.com/.
Registrite ja Infosüsteemide Keskus. (2024). Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK). Vaadatud aadressil https://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-tegevusalad
Wheelan, C. (2013). Naked Statistics: Stripping the Dread from the Data. W.W. Norton & Company.
Fontese palgauuring 2023. Fontes. Kättesaadav: https://fontes.ee/palgauuringud.
Statistikaameti detsiilijaotus. Statistics Estonia. Kättesaadav: https://stat.ee.
