4-päevase töönädala kasutusele võtmine: soovitusi Eesti tööandjatelt
8. septembril osalesin Personaliuudised.ee poolt korraldataval Palga päeva konverentsil, kus jagasin oma mõtteid 4-päevase töönädala rakendamise teemal.
„Mis on parim tunne pühapäeval õhtul? Kui saad aru, et on laupäeva õhtu“ – on nali, mida armastavad teha 4-päevast töönädalat rakendava ettevõtte Solutional inimesed.
Põhjuseid, miks erinevad organisatsioonid on hakanud neljapäevast töönädalat rakendama on mitmeid alates talentide ligimeelitamisest ja hoidmisest lõpetades heaolu kasvuga ja stressi vähenemisega. Vaatamata sellele, et mitmed senised uuringud, katsetused ja kogemused viitavad sellele, et üldiselt kaaluvad 4-päevase töönädala hüved üle sellest tulenevad väljakutsed, on siiski paljud tööandjad täna veel 4-päevase töönädala rakendamise osas skeptilised. Põhilised vastuargumendid on: hirm produktiivsuse languse eest, kulude kasv, mis tuleneb võimalike uute töötajate värbamise vajadusest ja klientide vastuseis.
“Kliendid on tegelikult olnud väga positiivse tagasisidega. Tõsise SOSi korral oleme lubanud kliendil ka reedel helistada. Aga seda ei olegi juhtunud. Kõik on kannatanud esmaspäevani oodata. Kliendid on pigem tunnustanud ja meie valikut kiitnud.”
Uurisin kuue Eesti tööandja kogemusi 4-päevase töönädala rakendamisel ja panin kirja nendepoolsed soovitused tööandjatele, kes plaanivad ka 4-päevase töönädala rakendamist.
1. Tehke enda jaoks selgeks, miks soovite üle minna 4-päevasele töönädalale.
2. Väga oluline roll on planeerimisel ja eeltööl. Uurida tasub teiste tööandjate kogemusi ja lugeda erinevaid artikleid.
Soovitan siinkohal tutvuda sellise põneva institutsiooniga nagu 4-day Week Global https://www.4dayweek.com/
3. Võtmeroll on kommunikatsioonil, siinkohal on oluline oma inimeste kaasamine alates hetkest, kui hakkate alles kaaluma 4-päevasele töönädalale üleminemist. Siinkohal ei tohiks ära unustada ka kliente!
4. Anna aega, uute harjumuste kujunemine võtab aega.
5. Vali endale sobiv formaat. Väga sageli tähendab 4-päevane töönädal seda, et töötajatele on vabaks antud reede, mõnes ettevõttes ei ole aga vaba päev paigas ja inimesed saavad ise valida, millal seda kasutavad. Mõnele võib aga sobida hoopis 6-tunnine tööpäev.
“Tasub kaaluda 4-päevase töönädala ja 6-tunnise tööpäeva koosrakendamist.”
6. Üle tasub vaadata erinevad harjumused ja praktikad, sh koosolekute hügieen. Kuna koosolekud võtavad tihtipeale väga suure osa inimeste tööajast, siis tasub siinkohal mõelda läbi: kui tihti koosolekuid peetakse, kui pikad need on ja keda ikkagi koosolekule kutsuda on vaja. Kaalu asünkroonse suhtluse kasutuselevõtmist!
“Oluline on koosolekute hea “hügieen” ehk alati peab olema selge eesmärk. Tasub läbi mõelda, kas koosolek peab olema 1h või võib olla ka 45 või 30 min.”
7. Ole agiilne ja valmis ka oma plaane muutma. Ükskõik kui hästi sul ei ole läbi mõeldud ja planeeritud uue praktika juurutamine, siis praktika võib näidata, et päris nii asjad ei toimu. Seega võtmesõna on siinkohal kindlasti paindlikkus!
8. Olulisel kohal on siinkohal mõõdikud, mis aitavad hoida fookust ja hinnata mõju.
9. Küsi tagasiside! Selleks räägi oma inimestega, vii läbi sagedasi pulsi- ja korralda regulaarseid rahulolu uuringuid!
“Mõõdame igakuiselt töötajate õnnetunnet (mitteanonüümselt) ja kui meie senine keskmine õnneskoor on olnud vahemikus 7.7-8.5, siis juulis oli selleks 8.9. (10’st). Sealjuures mainiti kommentaarides läbivalt 3-päevase nädalavahetuse plusse — inimesed tunnevad end oluliselt puhanumana ja töönädala kestel energilisemana.”
Artikli autor
Helo Tamme
Artikli jaoks jagasid oma kogemusi Solutional OÜ, SMARTFUL Growth, Postimees Grupp, Elisa Eesti AS, TalentHub Recruitment ja Scoro