3 produktiivsuse põhimõtet, mida ma ei rakenda
Millal Sul, juhtus viimati see, et teadsid küll, et peaks midagi tegema, aga ikkagi ei teinud. Huvitav, kas teistel ka nii juhtub? Vahest tundub, et mitte. Kes meist siis tahaks endast kehvakese muljet jätta.
Ed Sheeran ütles ühes intervjuus, et kui ta näeb Instagramis kellegi postitust, kelle elu ikka maru ilus ja hea on, siis tal hakkab postitajast kahju. Miks? Sest ta teab, et sisimas tegi ta postituse selle pärast, et tal on kehv päev ning ta vajab teiste heakskiitu ja julgustust.
Mis aga välja paistab (eriti sotsiaalmeediast) on see, et kõik on nii ilusad, tublid ning jaksavad alati kõike teha.
Olen leidnud aja planeerimist õppides mitmeid asju, mida paljud eksperdid soovitavad, teiste jaoks toimivad, kuid kui mina olen neid proovinud korduvalt enda ellu sisse viia, siis see pole õnnestunud. Loodetavasti Sinu elus need toimivad :) .
3 olulist produktiivsuse põhimõtet, mida ma ei rakenda
Regulaarsete pauside tegemine töösse
Võib-olla oled kuulnud pomodoro tehnikast. See on kindel süsteem: 4 x 25 minutit tööd, 5 minutit pausi, neljanda korra järel tuleb pikem paus.
Sellest ma olen ikka päris kaugel.
Teeks siis vähemalt iga tunni tagant pausi, aga ei. Olen proovinud 25+5 rütmi saavutada, aga enamasti tuleb paus alles siis, kui olen juba päris väsinud ega jaksa enam üldse midagi teha. Ja just see ongi probleem – kui paus tuleb alles siis, kui aju on juba kurnatud, pole see enam tõeline taastumine, vaid pigem hädavajalik peatumine.
Lühikesed pausid on nagu väiksed laadimised, mis hoiavad aku terve päeva töökorras.
Uudiste scrollimine
Sotsiaalmeediaplatvormid olen ma endal kõik kinni keeranud ja tänu sellele olen neist kiusatustest pääsenud. Oleks siis probleem lahendatud - paraku mitte. Selle asemel käin ja loen asendustegevusena uudiseid. Või kui aus olla, siis nii sisulise tegevusenii ma ei jõua. Ma loen uudiste pealkirju.
Palju tervislikum oleks väsinuna teha väike jalutuskäik või mõnda tegevust, mis päriselt palju rõõmu pakub.
Tähistamine ja rõõmu tundmine väikestest asjadest
Kõik harjumusteteemalised raamatud väidavad üht: raskeid tegevusi tehes tuleb ennast premeerida. Nii on ajul hiljem rohkem motivatsiooni samu tegevusi uuesti teha. See pole oluline mitte ainult suurte, vaid ka väikeste asjade puhul. Nii on elus rohkem värve ja indu tegutsemiseks.
Mina kipun sageli tähistama alles lõpus, kui töö tehtud, aga siis jääb tähistamine liialt põgusaks ja uute projektide varju.
Viimane kord aasta-eesmärke seades jätsingi preemiad endal sõnastamata, sest need tundusid lihtsalt liiga väsitavad.
---
Need olid kolm põhimõtet, mida mina hetkel järgida ei suuda, aga ega ma selle pärast liialt halvasti ennast ei tunne.
Kõige raskem oli mul produktiivne olla siis, kui meil sündis teine laps. Kaotasin paljud väga kasulikud rütmi nagu näiteks igapäevane palve või trenni tegemine. See, mis mind tagasi rajale aitas oli lihtne põhimõte. “Arno - see on okei, kui Sa ei jaksa. Tee väike-väike samm selles valdkonnas, mis on Sinu jaoks oluline.”
Nii ma siis tegingi 10 kätekõverduse päevas, sest seda ma suutsin. Järkjärgult kasvatasin mahtu ja nüüd jaksan neid teha 75. Jõu kasv on üks osa, aga mis ma tegelikult sellest võitsin oli see, et ma tean, et olen inimene, kes suudab ka raskes olukorras teha kasvõi väikseid, kuid olulisi asju.
Praegu näiteks keskendun sellele, et teeksin iga päev vähemalt 15-minutit laste valitud tegevust. See on minu fookus ja ma lepin sellega, et ma jään aeg-ajalt uudiseid scrollima või ei tee pause päris nii nagu võiks.
Kõike korraga me muuta nagunii ei jõua. Ärme siis tunne ennast selle pärast süüdi.
Soovin ka sulle indu ja jõudu väikeste sammude astumiseks nendes tegevustes, mis on Sinu jaoks olulised.
Artikli autor