Mis on Palgapeegel?

Palgapeegel on registriandmetel põhinev digilahendus organisatsioonide palgalõhede seiramiseks. Palgapeegli eesmärk on aidata tööandjatel analüüsida palgalõhet nende ettevõttes ja seeläbi suurendada tööandjate teadlikkust ning toetada õiglaste palgasüsteemide arendamist ja kasutamist.

Tööandjad saavad palgapeeglit kasutada Tööinspektsiooni iseteeninduses.

  • Palgapeeglit saavad kasutada kõik tööandjad (v.a Siseministeerium, Kaitseministeerium ja nende haldusalade asutused), kellel on palgalõhe seiramiseks piisavalt töötajaid (vähemalt kolm naist ja kolm meest). 

  • Palgapeegli andmed on tööandjale vabatahtlikuks kasutamiseks ja neile ei ole ligipääsu kolmandatel isikutel (töötajad, kellele pole juhatuse liige õigust andnud ega Tööinspektsioon või muu riigiasutus). 

  • Palgapeegli andmed põhinevad juba riigile edastatud andmetel ning palgalõhe analüüsiks oma ettevõttes tööandja ise midagi lisaks sisestama ega esitama ei pea. 


Mida Palgapeegli andmetega teha?

Palgapeegli näitajad annavad ülevaate organisatsiooni üldisest soolise võrdsuse olukorrast. Palgapeeglist on võimalik jälgida organisatsiooni soolise palgalõhe, keskmiste ja mediaanpalkade seisu, aga ka organisatsiooni töötajate soolist koosseisu ja jagunemist erinevate ametikohtade vahel. 

Organisatsiooni soolise võrdsuse olukorra jälgimine on vajalik, kuna ebavõrdsus ei tulene tavaliselt pahatahtlikkusest, vaid võrdsuse tagamise puudumisest. 

Kuigi ükski Palgapeegli näitaja ei ütle, kas organisatsioonis esineb diskrimineerimist või mitte, siis võivad analüüsi tulemused viidata vajadusele andmetesse täpsemalt sisse vaadata. Näiteks, kui ametikohapõhised soolised palgalõhed on suured, siis peaks esmalt üle vaatama, kuidas on töötamise registrisse ametikohad registreeritud ja siis analüüsima, kas palkade erinevused on põhjendatud või põhjendamata. 

Tööandjal on soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevalt kohustus koguda soopõhiseid statistilisi andmeid ja anda töötajatele ülevaade soolise võrdõiguslikkuse olukorrast ja edendamisest. Palgapeegel toetab tööandjat nende kohustuste täitmisel.

Palgapeegli näitaja ei ole võrreldav Statistikaameti poolt avaldatud riikliku soolise palgalõhe näitajaga. Seda seetõttu, et riiklik soolise palgalõhe näitaja põhineb brutotunnipalgal. Registriandmete põhjal aga ei ole võimalik seda näitajat sama metoodikaga arvutada, sest registrites puudub info töötundide kohta.  

Palgapeegli näitajad põhinevad tegelikult väljamakstud töötasudel ja töötamise andmetel, mille tööandjad on ise registrisse sisestanud (nagu töötamise algus ja lõpp, töötamise peatamised, koormus ja ametikoht).

Registriandmetes ei ole võimalik eristada põhipalka ja lisatasusid.  Seetõttu kajastavad Palgapeegli näitajad tegelikku välja makstud töötasu, mida korrigeeritakse töökoormusega. Töökoormuse arvestuses ei lähe arvesse ajutise töövõimetuse tõttu eemal oldud päevad ja kasutatud lapsepuhkuse päevad, sest sel ajal maksab töötajale hüvitist riik. 

Palgapeegli näitajad arvutatakse Statistikaametis. Andmete töötlus toimub tööandja päringu peale – kui tööandja Palgapeeglit ei kasuta, siis näitajaid ei arvutata. Palgapeeglis nähtavaid näitajaid ei salvestata ega säilitata. Näitajatele on ligipääs ainult tööandjal ja tema poolt volitatud isikul. Tööinspektsiooni iseteenindusse liiguvad ainult agregeeritud näitajad Palgapeegli kasutamise ajaks – kui volitatud kasutaja lehelt lahkub, siis näitajaid ei salvestata ja igal Palgapeegli avamisel toimub andmetöötlus Statistikaametis uuesti. 

Korduma kippuvad küsimused:

KES JA KUIDAS SAAB PALGAPEEGLIT KASUTADA?

KAS TÖÖTAJAD NÄEVAD PALGAPEEGLIT?

MILLISED ETTEVÕTTED JA ASUTUSED SAAVAD PALGAPEEGLIT KASUTADA?

KAS PALGAPEEGLI KASUTAMINE ON KOHUSTUSLIK?

KES VEEL NÄEVAD PALGAPEEGLI ANDMEID?

KAS NÄITAJAID ON VÕIMALIK PALGAPEEGLIST ALLA LAADIDA?

MIS ANDMEID PALGAPEEGEL KASUTAB? 

KAS PALGAPEEGLIST NÄEB MU PALKA?  

KUI KIIRESTI UUENEVAD ANDMED?  

OSADE NÄITAJATE ASEMEL NÄITAB PALGAPEEGEL N/A - MIKS? 

MILLISEST NÄITAJAST SAAN MA TEADA, KAS MEIL ON DISKRIMINEERIMIST? 

MIKS SOOLINE PALGALÕHE OLULINE ON? 

KUI SOOLINE PALGALÕHE EI NÄITA DISKRIMINEERIMIST, SIIS MIKS SEDA JÄLGIMA PEAB?

KAS TÖÖINSPEKTSIOON VÕTAB MIDAGI ETTE, KUI ETTEVÕTTE PALKADES ON EBAVÕRDSUST? 

Palgapeegli rakendus valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Statistikaameti,  Tööinspektsiooni ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse koostöös.

Kontakt

Eva Kliiman, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi soolise võrdsuse nõunik, eva.kliiman@mkm.ee  

Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim, palgapeegel@stat.ee  

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Previous
Previous

Töökius, pinged, tööstress: vaimne tervis töökohal muutub aina olulisemaks

Next
Next

Kõrge vanuseni töötamisest saab Eestis uus normaalsus