Raamatuklubi kokkuvõte "Müra. Otsustusvigade põhjustest” Olivier Sibony, Cass R. Sunstein, Daniel Kahneman

HR Seltsi raamatuklubi poolt loetud raamat “Müra. Otsustusvigade põhjustest”, oli hea meeldetuletus sellest kui palju on meie ümber müra, millest me isegi enam aru ei saa. Täpsemalt jagavad enda mõtteid raamatust Irina Filippova, Kati Päike ja Kadri Nestra.

Nagu toredas ja hubases filmis “ Armastus on see” Bill Nighy laulis “Christmas is all around us” minu peas kõlab see laul “Noise is all around us” … Ja tõesti müra on meil igal pool, tahame me seda või mitte. 

Mis on Müra? Müra on soovimatud varieeruvused või ebajärjekindlused inimeste otsuste tegemisel. Näiteks, kaks inimest peavad midagi otsustama, nad teevad erinevaid valikuid, vaatamata sellele, et peaksid ideaalis jõudma samale järeldusele. Varieeruvus võib esineda ka siis, kui inimestel on täpselt sama informatsioon silme ees. 

Personali inimesed puutuvad kokku müraga päris palju. Austades CV ülevaatamisest ja lõpetades palgaläbirääkimistega. 

Mina, kui värbaja puutun kokku tihti olukorraga, kui mitu inimest intervjueerib samat kandidaati, aga neil võib olla väga erinev mulje temast. Mulle meeldis Apgar testi näide selles raamatus, mis aitab arstidel ära hinnata vastsündinu tervise seisundi. Kui läheneda intervjuule samamoodi - meil on kindel list kriteeriume, mida hindame, keskendume ainiult neile, kas see aitab müra meie otsustes vähendada ja kas siis saame vähendada värbamise vigu? Hetkel ei oska vastata, aga mul on selline list valmis ja kui olen vanemapuhkuselt tagasi kindlasti katsetan meie arendajatega. Irina Filippova

Väga huvitav oli “Müra” raamatu puhul eraldi peatükk, mis oli pühendatud personalitööle ja värbamisele. Ootamatult palju tuli (väga huvitavaid) seoseid hoopis teise valdkonna näidetega, mis on kasutatavad ka personalivaldkonnas.

Näiteks uue inimese värbamine on nagu ebatäiusliku sõrmejälje tuvastamine - sul ei ole kunagi 100% täielikku infot, aga teed parima otsuse, tuginedes infole, mis sul on, ja varasemale kogemusele. Ja eksimine on inimlik. 🙂 Ka näiteks arstidel on reegel, et alati tuleb küsida ka teise arsti arvamust! Seetõttu on oluline, et ka värbamisel ei tehtaks lõplikku otsust ainult ühe inimese hinnangu põhjal, vaid võetakse arvesse erinevate osapoolte arvamusi. Samuti on hea olla teadlik asjaolust, et kui küsid värbamisel soovitajat, siis ka soovitaja arvamus võib olla  “Mürarohke”.

Huvitav seos oli ka kinnisvara- ja investeerimisvaldkonna ekspertidega, kes annavad oma hinnangu, mida järgmine majandustsükkel valdkonnale toob ning kas ja millist investeeringut tasub ette võtta. Ka nende ekspertide hinnangud tuginevad paljuski varasemale kogemusele ja infole, mida õnnestub kätte saada. Mõnikord osutuvad nende prognoosid tõeseks, mõnikord aga täiesti valeks. Ning “Müra” raamatu näidetele tuginedes erinevad prognoosid tegelikust tulemusest oluliselt tihedamini ja rohkem, kui me seda tunnistada soovime. Nii et eksimine on inimlik ja seda juhtub väga tihti, aga võti on sellest teadlik olla - siis saab olukorda realistlikumalt hinnata ning uusi ja tõhusamaid asju katsetada ning välja töötada. Kuid nii kaua, kui me eitame “müra” olemasolu ja tahame seda igas valdkonnas väiksemaks teha, kui see tegelikult on, siis ei ole ka lootust olukorra paranemiseks.

Kokkuvõtvalt oli raamatus palju huvitavaid näiteid mürast meie ümber igas eluvaldkonnas ning palju mõtteid, kuidas kogu selle “Müra” keskel siiski võimalikult häid otsuseid vastu võtta.Kati Päike

See raamat mõjus osaliselt just nagu reality kick. Kui minu lähenemine on siiani olnud pigem inimesi ja otsuseid usaldav, siis see raamat pani väga tõsiselt mõtlema, kas peaksin olema kriitilisem? Müra (ja nihe) kõikides otsustes on palju suurem kui me oleme siiani tahtnud tunnistada. Kui müra igapäeva pisikestes otsustes ei ole nii märkimisväärse kaaluga, siis kohtuniku poolt tehtud otsus on tihti elumuutev – aga mis siis kui seda on mõjutanud reede pärastlõuna, vihmane ilm või hommikul parklas autole saadud kriim? Kas kõikides otsustes peaks olema kaasatud mitu teineteisest sõltumatut osapoolt?

Oma igapäevatööst lähtuvalt oli kõige huvitavam lugeda mürast värbamisprotsessis. Selle aasta EHRS Summitil istutatud idee – “should we be hiring culture fit or culture add” sai endale kõrvale küsimuse – kui suure kaalu peaks intervjuuprotsessis andma intuitsioonile ja kui palju kasutama struktureeritud lähenemist? Hoian seda mõtet oma järgmistel töövestlustel kindlasti kaasas.Kadri Nestra


Kui soovid raamatuklubi motiveerivate aruteludega liituda või ka lihtsalt ühekordselt tulla uurima, mida selles klubis küll huvitavat tehakse, anna endast julgelt märku Kati Päikesele või Irina Filippovale (LinkedIn, seltsi Slack, meili teel). Kohtumised toimuvad üle nädala reedeti kl 9-10 Zoomi vahendusel.


Artikli autor

Kadri Nestra

Artikli autor

Kati Päike

Artikli autor

Irina Filippova


Previous
Previous

Mida värbamisel mõõta ja miks?

Next
Next

KPMG töötajate tervise- ja spordiedendamise aasta